HARDO AASMÄE (EESTI ISESEISVUSPARTEI)

Kõigepealt vajab selgitamist, miks sõltumatute nimekiri on iseseisvuspartei katuse all?

Me õppisime Indrek Tarandi hiilgavast tulemusest eelmistel valimistel. See näitas, et suur hulk valijatest ei ole nõus nn riigi(parlamendi)parteide poolt hääletama. Tänaseks on see hulk juba ligikaudu pool valimisõiguslikest kodanikest. Meie oleme valik nendele valijatele. Paraku jäi Indrek Tarandil rohkem kui pooled hääled üle ja läksid tegelikult tagasi riigiparteidele. Nende liighäältega läksid Brüsselisse riigiparteide esindajad. Otsustasime, et valijate hääli ei tohi valimissüsteemi vääralt kasutada, nende tahet ei tohi moonutada ja valijate häältega tuleb säästlikult ringi käia. Seepärast ei lähe meile antud hääled kaotsi ja meie juhtlauseks on: “Sõltumatud kandidaadid ühinege!“ Lihtsam on asju ajada inimestega, kellel pole erakonna range kaelas.

Mina tegelen ainitiselt teemadega, mis on Euroopa parlamendi pädevuses.

1.    Üheks on kahtlemata Rail Baltica. Praeguseks väljapakutud trass otse üle Pärnu on ilmsete eurokorruptsiooni tunnustega. Valitud on kõige kallim variant, põhjendamatult suure reisikiirusega (240 km/t, piisab max 200 km/t), ulatuslike mullatööde ja maade võõrandamisega. Sellepärast tuleb Eestil ise  maksta 44% kuludest. Pealegi on väljapakutud variant ilmselgelt alusetuid Venemaa majanduspoliitilise huve arvestav. Nemad ei taha, et Rail Baltic läheks Tallinn-Tapa-Tartu-Valga koridori. Kus muide oleks üks rööpmepaar ka nn vene laiuse kasutusvõimalusega. Venemaa huvi on jätta selle raudtee majanduslik tasuvus ainitiselt nende meelevalda. Poliitikat tahetakse teha põhimõttel- annan kaupa, ei anna kaupa. Rail Baltica põhja-lõunasuunalised kaubavood läbi Taru ja Valga vähendaksid sõltuvust Venemaast. Samas elavdaksid Kesk- ja Kagu-Eesti. Julgeoleku kaalutlustel on mõistlik uuendada põhitrassi toetuseks Tallinn-Rapla-Türi-Viljandi raudtee, pikendusega Ruhja (Rujena) ja  Volmarisse (Valmiera). Varuraudteede kavandamine avaks tee ka Pärnu-Mõisaküla raudtee taastamisele.

2.    Venemaa kui agressori ohjeldamine. Euroopa Liit on majandus - poliitiline liit ja peaks jääma oma liistude juurde. Euroopa Liidus tuleb Venemaa ohjeldamiseks arestida kõik Gazpromi ja Rosnefti varad ja moodustada sellest Ukraina toetusfond, mis korvaks kahjusid, mida Ukraina on saanud seoses Krimmi annekteerimise ja Ukraina riigi varade konfiskeerimisega.

3.    Eesti suveräänsuse kaitsmine, ka sõprade eest. Euroopa Liidu tsentraliseerimine tooks kaasa Eesti ääremaastumise tervikuna. See on objektiivne seaduspärasus, mida pole võimalik muuta mingite hämarate selgituste, poliitiliste kokkulepete ja tasandusrahastusega. Praegu levivad ebamäärased jutud a´la rohkem Euroopat, võib eneses sisaldada tsentraliseerimise „Trooja hobust“.

Euroopa parlamendil ees seisab järgmise rahastusperioodi põllumajandustootjate toetusrahade küsimus. Meil tuleb võidelda iga hinna eest, et meie põllumehed saaksid lõppude –lõpuks  „vana euroopa“ põllumeestega samaväärset Euroopa Liidu tuge.

Hardo Aasmäe