AIVAR SÕERD (REFORMIERAKOND)

Kandidaat nr 163

Euroopa Liidu eduloo peavad kujundama pühendunud ja oma valdkonnas pädevad tegijad.

Minu aastatepikkune töökogemus on majanduse, rahanduse ja maksupoliitika valdkonnas. Otseselt olen EL otsustusprotsessi panustanud rahandusministrina aastatel 2005-2007 kui osalesin Euroopa majandus- ja rahandusministrite nõukogu ECOFIN töös.

Ei vaja ülekordamist, et Euroopa Liit mõjutab meie majandusedu, turvalisust ja vabadusi. Tuleviku Euroopa Liit peab olema rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline ja tugeva majandusega ühendus, kus kõigil on võimalus oma elujärge parandada.

Kuidas seda saavutada?

1.     Euroopa Liit peab pingutama selleks, et suurendada tootlikkust ja hoogustama seni habrast majanduskasvu. Selleks on vaja täielikult toimivat ühisturgu. Inimeste, kaupade, teenuste ja kapitali vaba liikumine on väärtused, mille eest tuleb seista. Täiendava tõuke majanduskasvule annab vabakaubanduslepete saavutamine USA ja teiste riikidega. Meie ettevõtetel peab olema võimalus ilma ülemääraste nõuete ja piiranguteta müüa kaupu ja osutada teenuseid ja osaleda ausas konkurentsis teiste liikmesriikide turgudel.

2.     Tugevama majandus- ja rahandusliidu saavutamiseks on viimastel aastatel kokku lepitud rangemad eelarvereeglid ja kontrollimehhanismid nende reeglite täitmiseks. Eelseisvatel aastatel on aga vaja kokkulepitu ka ellu rakendada ja tagada, et kõik liikmesriigid täidaksid neile võetud kohustusi. Otsustavalt tuleb vastu seista ühisvõla tekitamise katsetele ja finantsvastutuse hajumisele.

3.      Euroopa Liidu eelarve peab edendama konkurentsivõimet, toetama struktuurseid reforme ja suunama enam vahendeid piiriülesteks investeeringuteks ning panustama enam innovatsioonile ja tulevikku suunatud sektoritele. Meie huvi on paremad transpordiühendused Euroopaga.

4.     Euroopa jõukuse kasvulavaks on väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted. Tuleb hõlbustada nende ligipääsu rahastamisele ja tagada võrdsed võimalused, vähendades bürokraatiat ja ülereguleerimist.

5.     Euroopa Liidu maksuregulatsioonid, eelkõige käibemaksuregulatsioon  vajab kaasajastamist vastavalt tänapäeva teenuste- ja tehnoloogiapõhise majanduse nõuetele. Maksuregulatsioonid tuleb muuta ettevõtjasõbralikumaks ja majanduskasvu toetavamaks.

Need on eesmärgid  ja põhimõtted, mida pean tähtsaks, valik on teie.

ARTO AAS (REFORMIERAKOND

Arto Aas

Reformierakonna kandidaat nr 165

Vaba ja jõukas Euroopa!

Minu soov on panna Euroopa Liit paremini tööle, et kindlustada meie sissetulekute kasv, vabadused ja julgeolek. Olen Euroopa Liidu nelja põhivabaduse veendunud toetaja. Inimeste, kaupade, teenuste ja kapitali vaba liikumine on väärtus, mille nimel tuleb väsimatult võidelda.
Ma usun miljoneid töökohti loonud Euroopa ühisturu edusse. Üle 500 miljoni tarbijaga ühine majandusruum on Eesti ettevõtjatele kõige olulisem eksporditurg. Seepärast peame tugevdama ühisturgu energeetika, finantsteenuste, transpordi ja tervishoiu valdkonnas. Eriti oluliseks pean hästi toimiva teenuste ja digitaalse ühisturu saavutamist.
Me usun vabasse konkurentsi ja kaubandustõkete eemaldamisse. Peame jätkama võitlust protektsionismi, riiklike subsiidiumide ja valitsuse liigse sekkumise vastu. Toetan Euroopa Liidu ja USA vabakaubanduslepingu sõlmimist, mis turgutab Euroopa majandust aastas enam kui 100 miljardi euroga.
Viimaste nädalate sündmused Ukrainas tõestavad, et julgeolekusse tuleb panustada pidevalt ja aktiivselt. Euroopa Liit ja tema ühine julgeoleku- ja kaitsepoliitika on Eesti omariikluse oluline alustala. Toetan Euroopa Liidu ja NATO tihedat partnerlust. Tugev transatlantiline koostöö suurendab oluliselt Eesti julgeolekut. Eesti kaitsekulutused tuleb hoida kindlalt kahe protsendi tasemel sisemajanduse kogutoodangust.
Me peame ka Euroopa tasandil tegelema demograafiliste väljakutsetega. Soovin senisest rohkem Euroopa Liidu vahendeid kasutada lasteaedade ehitamiseks, lastehoiuteenuste  arendamiseks ning töö- ja pereelu ühildamiseks. Terve ja kasvav rahvas kindlustab eestluse säilimise.

OLGA SÕTNIK (ÜKSIKKANDIDAAT)

Olga Sõtnik

www.olga.ee

kandidaat nr 179

Olen veendunud, et nii nagu Eesti inimesed, peavad ka kandidaadid ja valitud saadikud olema võimalikult mitmekülgse taustaga – erinevast soost, rahvusest ja vanusest ja ka erinevate poliitiliste vaadetega. Noore kuid kogenud poliitiku- ja liberaalina leian, et Eesti ja Euroopa Liit peavad palju rohkem tähelepanu pöörama inimeste individuaalsetele valikutele, väärtustama mitmekülgsust ja austama vabaturumajanduse põhimõtteid. Osutudes valituks liitun ALDE ehk Euroopa Liberaalide ja Demokraatide Allianssi fraktsiooniga.

Euroopa Parlamendis hakkan tegelema järgmiste teemadega.

1. Kõik me peame olema seaduste ja riigi ees võrdsed ja meil peavad olema võrdsed võimalused, õigused ja kohtusused. Kahjuks see reaalses elus tihti nii ei ole. Igapäevaselt kogevad paljud meist ebavõrdset kohtlemist. Näiteks saavad naised kolmandiku võrra vähem palka kui mehed ja on alaesindatud nii poliitikas kui ka äris. Samas on meeste eluiga lühem ning poisid langevad tihedamini haridussüsteemist välja. Samuti kogevad ebavõrdusust erinevad vähemused – rahvus- ja, keelevähemused, LGBT ja puuetega inimesed. Euroopa Parlamendi saadikuna saan ma suuremad võimalused tegutsemaks eesmärgil, et Eesti ühiskond muutuks tolerantsemaks ja inklusiivsemaks kõikide vähemuste suhtes.

2. Oleme harjunud, et inimeste, kaupade, teenuste ja kapitali vaba liikumine Euroopas on loomulik osa meie elust. Peame neid põhivabadusi väärtustama ja hoidma. Euroopa konkurentsivõime tõstmiseks ning uute investeeringute meelitamiseks peame ühtse turu põhimõtteid veelgi laiendama tervishoius, digitaalmajanduses, energeetikas, transpordis, finantssektoris jne.

Üheks teguriks, mis takistab hoogsamat majanduskasvu on kõrge töötuse määr. Erilist muret tekitab paljudes ELi riikides eriti kõrge noorte ja pikaajaliste töötute osakaal ühiskonnas. Noorte töötuse vähendamiseks tuleb viia ellu Noorte Garantii – ehk üleeuroopaline finantsinstrument selle spetsiifilise töötuseliigi vähendamiseks. Samuti tuleb toetada väike- ja keskmisi ettevõtteid, sest just nemad loovad uusi töökohti ja vajavad tõhusaid ning lihtsaid finantsinstrumente oma tegevuse arendamiseks. Euroopa peab saama kohaks, kust tulevad kõige innovaatilisemad ja ägedamad idufirmad.

3. E-Eesti on tänu tublidele ja pühendunud ettevõtetele, toetavale avalikule sektorile ja julgetele visionääridele saanud tugevaks rahvusvaheliseks brändiks. Meil on olemas kogemused ja kompetents e-riigi, piiriüleste e-teenuste ja küberkaitse valdkonnas ehk meil on olemas kõik eeldused, et saada e-Euroopa eestvedajaks. Koos ELga peame tagama kõikidele eurooplastele juurdepääsu kiirele internetile ning looma tõelise ühisturu telekommunikatsiooni sektoris.

Euroopa Parlamendis hakkan seisma selle eest, et igaüks omaks kontrolli oma andmete privaatsuse üle, et oleks tagatud sõna-, väljendus- ja infovabadus ning et EL kaitseks võrgu neutraalsuse põhimõtteid. Inimeste massiline jälgimine ja kõnede pealtkuulamine peab olema keelatud. EL peab jõuliselt kaitsma oma kodanike õigusi suhtluses suurte korporatsioonidega. 

SVEN SILDNIK (EESTI ISESEISVUSPARTEI)

Sven Sildnik/(:)kivisildnik, Eesti Iseseisvuspartei

Teeme lihtsalt:

1. Mis see roojane EL üldse on?

2. Miks me sinna neetud ELi läksime?

3. Ja kõige tähtsam, mida me sest kuritegelikust EList lõpuks saime?

1. EL on surmalõks, mille olemuseks on totaalne ebavõrdsus ja sellest tulenev masside õigusetu olukord, rõhumine ja mandumine. EL esindab 2% isikuid, kelle käes on 98% maailma rahast ja kes lömastavad 98% kehvikuid - nende vaekeste hulka kuuluvad paraku nii eesti rahvas, kui sina ja mina.

EL on hävitanud meie majanduse, meil pole enam töökohti, pole kindlust homse päeva ees, rahvas sureb välja ja jookseb laiali. Uhked kiirteed olukorda ei muuda. Majandusliku kaose kõrval juurutatakse loomastumist, väärastumist ja lauslollust a la tee sooneutraalseid kükke, küll siis elu edeneb.

Kärarikkad asendustegevused  tekitavad segadust: naiste ja meeste palgalõhega võideldakse viimase veretilani aga õpetaja ja pankuri miljardikordset sissetulekute lõhet ei näe keegi.

2. Me läksime kõigile seadustele, tervele mõistusele ja väärikusele sülitades ELi võõrast heast elust osa saama. Sellest kraba kust saad loogikast lähtudes võiksime me ühineda kas Venemaa, Babüloonia  või Põhja Koreaga, vahet pole, kui aga on kasulik, kui saab nodi kokku ajada. Üldise kasu nimel ühineme hetkel ka Kesk Aafrikaga, ehkki Afganistaniga ühinemisest saime ainult verise koonu.

3. Kes saab sellest roojasest liidust kasu? Kasu saab ainult kamp korrumpeerunud kriminaale. Kuritegelik eliit elab iga võimu ajal hästi, selleks pole meil mingit ELi vaja. Lihtne mats sai aga kepi ja kerjakoti ning otsib laiast ilmast endale musta ja rasket töö, mida keegi teine ei taha ning rabeleb julmas globaalkonkurentsis paari protsendi peenraha pärast.

Meil on nüüd maksudest vabastatud pangad ning julma maksukoorma all ägavad madalapalgalised allhankeorjad. Seda me saime. Pettus õnnestus.

Kui sa arvad nagu minagi, et me oleme kriminaalse petuskeemi poolt paljaks varastatud (tänu masside ahnusele ja eliidi reetlikkusele muidugi) ja et see ELi vargabande on vaja koos oma ESMide pikalt saata, siis oled sa leidnud õige tüübi.

Luban et kahjustan vaenlase struktuure, olen liiv ELi ebainimlikus masinvärgis ja teen kõik selleks, et Eesti Vabariigis taastada põhiseaduslik kord. kelle iseseisvus ei sobi, võib registreerida ennast minu isiklikuks orjaks ja alustada orjamist vabatahtlikest ülekannetest EIP arvele.

KRISTA MULENOK (ÜKSIKKANDIDAAT)

Krista Mulenok, üksikkandidaat nr 175

Olen üks meie seast, välja valitud sky plus ja talent.ee konkursi raames. Võtsin vastu väljakutse kandideerida Europarlamendi saadiku kohale, kuna tunnen, et kodanikuühiskonna  esindajana on mul võimalik anda panus uue Euroopa strateegia väljatöötamisse ja elluviimisesse, milleks soovin kaasata ka Eesti rahvast. Ikka selleks, et nii meie põlvkond kui ka tulevased põlvkonnad saakid rahus teha tööd, oleksid terved ja saaksid kõrge vanuseni nautida kvaliteetset elu.

Usun, et minu haridus- ja töökogemus teevad minust konkurentsivõimelise Europarlamendi saadiku kandidaadi.  Olen õigusteaduse ja majandusteaduste magister ning oman 12-st aastast juhtimiskogemust ettevõtluse ja julgeoleku vallas. Viimased kaks aastat olen juhtinud Eesti NATO Ühingut. Minu jaoks on ülim väärtus turvaline, korruptsioonivaba ja demokraatlik Eesti, kus kõikidel Eestimaa elanikel on hea elada. Olen täis julgust välja ütlema oma arvamust, esindama Eesti huve, olema  tahtejõuline, järjekindel ja koostöövalmis.

1. Euroopa Parlamendi saadikuna soovin tugevdada julgeoleku ja kaitsealast koostööd Euroopa Liidu ja NATO vahel. Kuigi Euroopa kollektiivse sõjalise kaitse eest vastutab NATO, saab EL senisest rohkem ära teha.  Arvestades, et enamus NATO liikmesriike kuuluvad ka Euroopa Liitu, on oluline suurendada kahe organisatsiooni koostööd, mis vähendaks ühtlasi võimaliku dubleerimise ohtu ja suurendaks mõlema organisatsiooni liikmete julgeolekut.  Soovin kasvatada Euroopa Liidu liikmesriikide kaitsevõimet. Alates 2012. aastast kuulub Eesti nende väheste riikide hulka, kelle kaitsekulutused on vähemalt 2% SKP-st. Selle suuna peaksid võtma ka kõik teised EL ja NATO riigid.

2. Olen arvamusel, et Eesti riigil on, mida  Euroopa Liidule pakkuda. 2018-ndal aastal oleme (Euroopa Nõukogu) eesistuja-riik. Minu eesmärgiks saadikuna on teha Eestist e-lahenduste ja küberkaitse võimekuse juhtriik Euroopas.

3. Pean oluliseks ka laste ja naiste õiguste ning võrdõiguslikkuse eest seismist. Kriisiolukorras on naised paremad läbirääkijad, sõjakoldes tulemuslikumad rahutegijad. Naistel on eriline vastutustunne ja oskus kuulata südame häält. Kahe lapse emana tean, millest räägin. Olen allkirjastanud Lapse Õiguste Manifesti, kuna soovin kaitsta laste õigusi ja tervist nii Euroopas kui kogu maailmas. Kahjuks ükski kahekümnest Euroopa Parlamendi alalisest komisjonist ei kanna praegu selgesõnalist vastutust laste valdkonna eest ning minu eesmärgiks saadikuna oleks kaasaaidata laste õiguste eest vastutava komisjoni loomisele. 

4. Muret tekitab noorte tervis. Näiteks Kaitseressursi Ameti 2013 aasta andmete põhjal olid Eestis 11 484-st noorest (sh 39 tütarlast) kaitseväeteenistuskõlbulikud vaid 34%, ajutiselt mittevastavaid oli 36% ning mittevastavaid 30%. Tuleb rakendada kõiki meetmeid, et noorte tervist Euroopas tulevikus parandada!

5. Vähim, mida ma europarlamendi saadikuna teha saaksin, on annetada oma esimene palk heategevuseks.

KRISTIINA OJULAND (ÜKSIKKANDIDAAT)

KRISTIINA OJULANDI EUROOPA PARLAMENDI VALIMISLUBADUSED JA SENI TEHTU (Lisainformatsioon: http://www.kristiinaojuland.ee/est/euroopa-parlament)

Veerandsaja aasta jooksul, mil olen olnud seotud välispoliitikaga, on minu töö mõtteks ja sisuks olnud Eesti julgeolek, selle tagamine ning Eesti huvide kaitse rahvusvahelisel areenil.

1.        Olen seisnud ACTA eelnõu vastu, sest ma ei toeta ühtegi eelnõud, mis võiks kujutada potentsiaalset ohtu inimõigustele ja kodanikuvabadusele Euroopa Liidus. ACTA eelnõu lükati Euroopa Parlamendis ka ülekaalukalt tagasi. Minu jaoks on internetivabadus inimõigus ja see tuleb kõigile tagada. Luban seista ka edaspidi selle eest, et internetivabadus ja –kättesaadavus oleks tagatud ning õiguslikud raamistikud ei takistaks inimestel interneti kasutamist. Internetiõigus inimõiguseks!

2.       Olen olnud ALDE fraktsiooni Euroopa ja Venemaa suhete eestkõneleja. Olen seisnud selle eest, et Euroopa Parlament võtaks vastu Magnitsky seaduse, mis on ühtlasi ainuke võimalus Kremlis koondunud süsteemi murda, et Venemaaga oleks võimalik teha strateegilist koostööd. USA poole pealt on mind selles aidanud suuresti senaator John McCain ning Venemaa poole pealt Mihhail Hodorkovsky. Selle aasta alguses võttis Euroopa Parlament konsensuslikult Magnitsky seaduse vastu, mis kehtestab sanktsioonid Magnitsky surmaga seotud isikutele. Täna, Ukraina sündmuste keeristel, on seesugused sanktsioonid Euroopa julgeoleku ohustajatele väga aktuaalsed ning teedrajavad, sest Eesti julgeolekuolukord on muutunud. 

3.       Eesti peab toetama inimõiguste kaitset ning kodanikuühiskonna arengut ka kolmandates riikides. Olen korraldanud Euroopa Parlamendi mandaadi jooksul igal aastal Tiibeti konverentsi, mis on keskendunud olukorrale Tiibetis ning Hiina agressiivsele poliitikale Tiibeti territooriumil. 

4.       Olen aidanud tuua ja tutvustada Eesti kunsti Brüsselis, et selle võlu ja sõnumid leviksid üle terve Euroopa. 2014. aasta sügisel aitasin korraldadada Euroopa Parlamendis suurejoonelise Eesti kunsti näituse, kus väljas oli Eesti kunstnike teoste paremik Enn Kunila kollektsioonist. Tagan, et ka edaspidi saab Eesti kultuur laiemat tutvustamist Euroopa pealinnas.

5.       Toetan noori ettevõtjaid ning tagan, et õpilasfirmad saaksid tulla oma toodangut ning tegevus tutvustama ka Brüsselisse. Ettevõtlus peab olema suunatud rahvusvahelisele turule, seetõttu on oluline ka noorte tegevust sel suunal toetada. 

TOOMAS ALATALU (SOTSIAALDEMOKRAATLIK ERAKOND)

Europarlamendis lööb läbi kogemus

Seekordsed Euroopa parlamendi valimised on tegelikult üks suur  demokraatia pakkumine rahvale, sest valijate hääled konkreetsetele kandidaatidele reastavad nende järjestuse, mille alusel kas siis pääsetakse või ei pääseta parlamenti. Paraku ei võimendata seda võimalust piisavalt ja see on kummaline, sest eelmisest EP valimistest on tänaseks säilitatud (?) vaid erakonna kandidaatidele laekunud häälte koguarv ja partei tippude koostatud nimekirjad – see 1., too 2. jne, kuid pole teada kui palju iga kandidaat hääli sai. Rabav tagantjärgi tõdemus-saladus (ehk võinuks Brüsselis istuda hoopis keegi teine!?), mida ei päästa teadmine nende valimiste muutumisest protestivalimisteks, sest rahvas leidis lihtsa võtte taunimaks kinniste nimekirjade süsteemi – hääletati parteidele kinda heitnud Indrek Tarandi poolt, kes ka osutus valituks.

Sedapuhku on nimekirjad avalikud, ent ei reklaamita seda ega ka valimisi endid. Tulenevalt sellest, et endid riigieelarvesse sokutanud erakonnad kasutavad viimase kui sendi endi ja oma kandidaatide reklaamimiseks meedias ja internetis, moosimiseks tänavail, mis teadu tähendab vaid teadaoleva võrgustiku ja niigi tagatud  toetajate valimisteeelset ülesturgutamist. Paraku on senistel EP valimistel (2004, 2009) osalejaid olnud napp kolmandik elanikkonnast ehk siis absoluutne enamus pole valimas käinudki ja eesmärk peaks ikkagi olema nende kaasamine. Kasvõi neutraalse plakatiga „Tulge valima 25. mail!“ Aga neid pole ja kuna kogu Euroopa Liidus toimuvad EP valimised üheaegselt, siis võib juhtumisi Eestisse saatunud EL kodanike-valijate hämmingut mõista – Eestis nagu ei valitakski!? Ehk siis – lgp. Toompea – teeks ehk EP valimistest ikkagi silmatorkava sündmuse!? Välireklaamiga!

Silmatorkavaid kandidaate igal juhul jagub ning pole juhus, et kandidaatide hulgas on sedapuhku rohkelt kogenud poliitikuid. Põhjus lihtne – EL elab jätkuva finants- ja majanduskriisi tingimustes, mis ohustab senist ebavõrdsust vanade ja uute liikmesmaade vahel veelgi süvendada, Venemaa agressiivsus on paljastanud senise naabruspoliitika möödalasud ja taas on päevakorral EL põhialuste täpsustamine. Neile ja teistele väljakutsetele tuleb ruttu ja professionaalselt vastata ning iga riik peab olema huvitatud sellest, et teda esindaksid europarlamendis teadmistega asjatundjad, kes on võimelised ka kompromisse tegema – aga just poliitikute mittevalmidus neiks on tihti paljud vajalikud asjad läbi kukutanud. 

Mida minult oodata? Et tunda end Euroopa Liidus veelgi kindlamalt, tuleb  Eesti põllumeest kohelda võrdselt tema ametikaaslastega vanades liikmesmaades. Kuna oleme kogu aeg teinud kõike, mida vaja ja meie maapiirkondade tühjaksjooksmine on reaalsus, tuleb viidatud segasel ajal sihipäraselt tegutseda ja saavutada põllumeeste põhjendamatu nöökimise lõpetamine. Laiemas laastus on see ka küsimus EL vanade liikmesmaade ja uute liikmesmaade ebavõrdsuse ületamisest, mida peabki alustama üksiksammudega. Tuleb ka maksimaalselt kasutada Läänes tekkinud murrangut suhtumises Ukraina rahvasse ja Venemaa ladvikusse – kui ikka rahvas tahab olla Euroopas, tuleb seda toetada. Ilmselt on „Süüria sõprade grupi“ jt. samasuguste kooskäimine edaspidigi vajalik, ent olgu olla ka „Ukraina sõprade grupp“, mille tegevuskava koostamisel tuleb just Ida-Euroopa riike ja rahvaid kuulata ja nende kogemusi arvestada. Ka selles, kuidas idapool demokraatiat edendada. Teisisõnu – Eesti nõu peab Europarlamendis kõlama. Minu trump poliitikuna on olnud seegi, et olen alati kavandatut selgitanud ja pärast tehtust ka kirjutanud. Sestap olen ka loosungiks valinud „Tahad Euroopast saada tulu – saada sinna Alatalu“. Sotsdem. Nr. 113.