HARDO AASMÄE (EESTI ISESEISVUSPARTEI)

Kõigepealt vajab selgitamist, miks sõltumatute nimekiri on iseseisvuspartei katuse all?

Me õppisime Indrek Tarandi hiilgavast tulemusest eelmistel valimistel. See näitas, et suur hulk valijatest ei ole nõus nn riigi(parlamendi)parteide poolt hääletama. Tänaseks on see hulk juba ligikaudu pool valimisõiguslikest kodanikest. Meie oleme valik nendele valijatele. Paraku jäi Indrek Tarandil rohkem kui pooled hääled üle ja läksid tegelikult tagasi riigiparteidele. Nende liighäältega läksid Brüsselisse riigiparteide esindajad. Otsustasime, et valijate hääli ei tohi valimissüsteemi vääralt kasutada, nende tahet ei tohi moonutada ja valijate häältega tuleb säästlikult ringi käia. Seepärast ei lähe meile antud hääled kaotsi ja meie juhtlauseks on: “Sõltumatud kandidaadid ühinege!“ Lihtsam on asju ajada inimestega, kellel pole erakonna range kaelas.

Mina tegelen ainitiselt teemadega, mis on Euroopa parlamendi pädevuses.

1.    Üheks on kahtlemata Rail Baltica. Praeguseks väljapakutud trass otse üle Pärnu on ilmsete eurokorruptsiooni tunnustega. Valitud on kõige kallim variant, põhjendamatult suure reisikiirusega (240 km/t, piisab max 200 km/t), ulatuslike mullatööde ja maade võõrandamisega. Sellepärast tuleb Eestil ise  maksta 44% kuludest. Pealegi on väljapakutud variant ilmselgelt alusetuid Venemaa majanduspoliitilise huve arvestav. Nemad ei taha, et Rail Baltic läheks Tallinn-Tapa-Tartu-Valga koridori. Kus muide oleks üks rööpmepaar ka nn vene laiuse kasutusvõimalusega. Venemaa huvi on jätta selle raudtee majanduslik tasuvus ainitiselt nende meelevalda. Poliitikat tahetakse teha põhimõttel- annan kaupa, ei anna kaupa. Rail Baltica põhja-lõunasuunalised kaubavood läbi Taru ja Valga vähendaksid sõltuvust Venemaast. Samas elavdaksid Kesk- ja Kagu-Eesti. Julgeoleku kaalutlustel on mõistlik uuendada põhitrassi toetuseks Tallinn-Rapla-Türi-Viljandi raudtee, pikendusega Ruhja (Rujena) ja  Volmarisse (Valmiera). Varuraudteede kavandamine avaks tee ka Pärnu-Mõisaküla raudtee taastamisele.

2.    Venemaa kui agressori ohjeldamine. Euroopa Liit on majandus - poliitiline liit ja peaks jääma oma liistude juurde. Euroopa Liidus tuleb Venemaa ohjeldamiseks arestida kõik Gazpromi ja Rosnefti varad ja moodustada sellest Ukraina toetusfond, mis korvaks kahjusid, mida Ukraina on saanud seoses Krimmi annekteerimise ja Ukraina riigi varade konfiskeerimisega.

3.    Eesti suveräänsuse kaitsmine, ka sõprade eest. Euroopa Liidu tsentraliseerimine tooks kaasa Eesti ääremaastumise tervikuna. See on objektiivne seaduspärasus, mida pole võimalik muuta mingite hämarate selgituste, poliitiliste kokkulepete ja tasandusrahastusega. Praegu levivad ebamäärased jutud a´la rohkem Euroopat, võib eneses sisaldada tsentraliseerimise „Trooja hobust“.

Euroopa parlamendil ees seisab järgmise rahastusperioodi põllumajandustootjate toetusrahade küsimus. Meil tuleb võidelda iga hinna eest, et meie põllumehed saaksid lõppude –lõpuks  „vana euroopa“ põllumeestega samaväärset Euroopa Liidu tuge.

Hardo Aasmäe   

EMIL RUTIKU (EESTI ISESEISVUSPARTEI)

Emil Rutiku ühe pisikese Eesti küla külavanem. Olen andnud endale lubaduse. Teen kaasa ühe ringi EU parlamendis. 5 aastat. Rotatsioon on tähtis. Teen seda minu 8 aastase tütre jaoks. See annab mulle selle vastutuse tunde. Ma ei taha, et ta läheks sirgudes eestis ära, ainult selle pärast, et ta ei tunne siin end vajalikuna. Millal siis veel kui mitte nüüd. Olen 50 ja tarkust ja tahet küllaga. Tahan, et Euroopast tulevad meile Eesti eripära arvestavad seadused ja sätted. Et kodanike hääl jõuab sinna kus tehakse otsuseid, mis mõjutavad meie igapäeva toiminguid. Oluliseks pean ka seda, et on palju euroopalike eeskirjade eiramist Eestis. Olen kindlal veendumusel, et valitud peame seal Brüsselis koos toimetama Eesti hüvanguks. Euroopaliku mõtlemist on vaja tuua eestisse ja seda eelkõige inimeseks olemises ja inimese esile seadmises kõikides otsustes. Alati saadaval kõigile, sest olen kõikide kodanike teenistuses. Arukad otusesd annavad võimaluse kestlikule elule. Ja need otsused peavad olema inimese kesksed.

Me oleme teinud otsuse olla EUs. Teeme siis kõik selleks, et see annaks meile ka need euroopalikud hüved. Aga alati arvestame meie riigi eripära. 

Meelis teemad mis mulle korda lähevad.

1. Energeetika. Alustasin kodaniku algatusena www.eestiinimesed.eu  Kuulun tastuvenergia klubisse, toetan igati Lilleküla seltsi tegevust.
2. Põllumajandus.  Eesti peab jääma puhtaks maaks. Kasvatan ise erinevaid kultuure. Toit = Tervis. Ühistud maaelu tulevik. 
3. Tervishoid. Loodustarkus ja uus tehnoloogia peavad käima käsikäes. Teadlikuse tõstmine juba maast madalast.
4. Maavarad. Meie maavarad peavad teenima Eesti inimeste huve. Me saame jälle põlevkivi energeetikas maailma juhtivaks maaks. 
5. IT. Meie potentsiaal on kindlasti suurem. Innovatiivsus olgu toetatud. Lubamatu on intelekti väljavool.
6. Kodaniku ühiskond. Meie inimesed peavad ärkama. Kodaniku julgus, valjuhäälselt välja ütelda probleem ja seista selle lahenduse eest.

Need on eelistatud EU liitlased.

http://www.epp.eu/   Euroopa inimeste partei.

Minu väärtused 
- Austada inimõigusi, kodaniku õigusi
- Võrdsed võimalused kõigile 
- Töö kõigile 
- Austus riigi ja demokraatia vastu
- Õigusriik 
- Julgustada inimesi minna valima ja oma arvamust avaldama
- Olema keskkonda säästev 
- Rahva hääl poliitilises toimingus
- Korruptsiooni vastu 


Me loome väärtusi aga kas need väärtused ikka teenivad meid. 98% rikkusest kuulub 2%-le. Ja 2% rikkusest kuulub 98%-le. Masside omavahelist võitlust ellujäämise nimel selle 2% pärast nood 2% nimetavad "turumajanduseks" või "konkurentsiks". Inimesed peavad ikka ärkama.



Kui meile koguaeg taotakse pähe, et EU põhiväärtused on kaupade, teenuste ja inimeste vaba liikumine, siis ma ütlen see on väga halb, kui inimene pannakse samale tasemele kaupase ja teenustega. Inimese vabadus peab seisnema selles, et ta saab elada oma 
maal inimväärset elu.

Tänan usalduse eest.

Teie

Emil Rutiku

RANDEL LÄNTS (SOTSIAALDEMOKRAADID)

Minu Euroopa

Sündmused Ukrainas ja Venemaa administratsiooni agressiivsus oma naabrite suhtes on muutnud eurooplaste arusaamu julgeolekust. Üha enam vaadatakse Euroopa Liitu kui julgeoleku tagajat. Kindlasti ärgitab praegune olukord läbi analüüsima liidu ühiseid poliitikaid ja nende efektiivsust.

Viimase aja tänuväärseim initsiatiiv on tulnud Poola peaminister Donald Tuskilt. Energiasõltumatusest (Venemaast) on Euroopas palju ja pikalt räägitud. Arutelud on aga takerdunud mõne liikmesriigi erahuvide taha. Tusk on arvamusel, et Euroopa Liit peaks ühiselt pidama energiahinna ja -tarne läbirääkimisi ning andma suurema otsustuspädevuse Euroopa Komisjonile. Samuti sisaldab ettepanek riikidevahelist solidaarsust tõrgete korral ning nõuetele vastava infrastruktuuri arendamist.

Nn energialiidu loomise idee aga näitlikustab ehedalt Euroopa Liidu praeguse otsustusmehhanismi vildakust, kus liikmesriikide erahuvid ja mõjukas majanduslobi kaaluvad üles 28 ühishuvi. Sellistel puhkudel ohverdatakse sageli peale ühiste eesmärkide ka väiksemate liikmesriikide soovid, kahtlused ja mured.

Maailm on muutunud ja koos sellega probleemid, millega igapäevaselt silmitsi seisame. Oma olemuselt on probleemid muutud üha enam piiriüleseks ning nende lahendamine eeldab riikidevahelist koostööd. Seda koostööd oleks aga eelnevalt mõistlik läbi mõelda ning tagada võimalikult paljude osapoolte kaasatus.

Öeldakse, et ravida tuleb haiguse põhjuseid, mitte sümptomeid. Antud juhul on siis põhjuseks Euroopa Liidu toimise alused. Isiklikult leian, et 28 riigi hulgas konsensuse otsimine, ja selle mitteleidmisega kaasnevate suurte riikide erahuvide prevalveerimine, on oma aja ära elanud. Selle asemele tuleb meil rajada tõeline poliitiline liit, mille eesotsas on tugev Euroopa Komisjon.

Usun ise ja seetõttu julgen ka välja pakkuda föderaalset mudelit, kus ühelt poolt on tagatud ühishuvi ja otsustamise efektiivsus, teisalt aga just nende samade otsuste tegemine õigel tasandil. Leian, et liidu huvides on suurendada Euroopa Komisjoni pädevusi ning viimane peaks muutuma tõeliseks Euroopa Liidu valitsuseks.

Komisjoni tasakaalustavaks pooleks on ühelt poolt kodanike esinduskoda - Euroopa Parlament - ning teiselt liikmesriikide valitsused. Olen arvamusel, et tulevikus peaksime rääkima kahekojalisest Euroopa Parlamendist, kus siis ühe valivad kodanikud vabade valimiste teel, teises on aga esindatud liikmesriigid. Niiviisi oleks omakorda ka tasakaalus kodanike ja valitsuste eesmärgid.

Loomulikult ei juhtu midagi üleöö. Järgmise viie aasta jooksul võiksime aga suuta muuta mõttemalli, et Euroopa on miskit kauget ja ei puutu kuidagi meisse. See oleks hea algus põhimõttelisteks muutusteks, millega tagaksime tõelise ühishuvi ja ei jätaks väikeriike isolatsiooni. Häid mõtteid ja jõudu meile selleks!

LAINE RANDJÄRV (REFORMIERAKOND)

Saada Laine Randjärv Euroopalainele!

Hea lugeja, alustuseks on mul kinnitada, et Euroopa Parlamenti valituks osutudes asun ma Brüsselis ning Strasbourgis ka reaalselt tööle. Pean tähtsaks asjaolu, et Euroopa Parlamendis esindaksid Eestit inimesed, kes soovivad Eesti huvide eest seista ning kes selle nimel aktiivselt tööd teha tahavad. Mina tahan seda tööd teha!

Kindel on see, et minu kogemustepagasis leidub nii rahvusvahelise kui kohaliku tasandi poliitilise töö praktikat. Lisaks linnapea, kultuuriministri ning Riigikogu I aseesimehe ametitele olen teinud rahvusvahelisel parlamentaarsel tasandil koostööd Läänemereriikide parlamentaarse konverentsi Alalise Komitee (BSPC) presidendina ja Balti assamblee presidendina.

Euroopa Liidu väärtus

Eesti jaoks seisneb Euroopa Liitu kuulumisest ehk suurim väärtus julgeoleku tagamine meie riigis. See tähendab, et me ei ole oma väikese riigiga üksi, meil on sõbrad ja mõttekaaslased, kelle tugi annab paljudes valdkondades turvatunde. Eesti riik ja inimesed on vaieldamatult võitnud palju tänu eurotoetustele mitmetes valdkondades – nii põllumajanduses, turismi arendamises, taristute ja teede ehituses, aga ka erinevate koolitusprogrammide toetuste kaudu.

Mured Euroopa Liidus

Samas on vanas Euroopas säilinud palju bürokraatiat ning paberimäärimist - noor Eesti on aga ajaga kiiresti kaasas käinud. Meie e-vahendid on laialt levinud nii avalikus kui erasektoris. See on meile juba igapäevaseks töövahendiks muutunud kogemus, mida oskame Euroopas jagada. Olgu selleks mobiilne parkimine, e-õpe või e-riigis töö nii mugavaks teinud digiallkiri mis iganes dokumendil.

Üks suurimaid ühiskondlikke ja majanduslikke probleeme Euroopa Liidus on mu hinnangul tööpuudus noorte hulgas. Pean tähtsaks, et EL töötaks tõsiselt nende meetmete kallal, mis innustaksid noori tegelema ettevõtluse ja rakenduslike erialadega. Tuleviku Euroopa vajab järjest enam insenertehniliste erialade inimesi, ettevõtlikke ning majandusele tugevat alust loovaid inimesi.

Euroopa Liidu olevik ja tulevik - inimeste ühendus

Pean õigeks, et Euroopa Liit jääks rahvusriikide liiduks. Eesti riigi jaoks on ideaalne selline Euroopa Liit, mis ühendab autonoomseid, iseseisvaid riike, mis seadusandlikes diskussioonides arvestab rahvusriikide regionaalsete, kultuuriliste ja geopoliitiliste iseärasustega.

Pean tähtsaks suurte kogemustega poliitiku, Euroopa Liidu idee ühe autori, Jean Monnet ideed: "Me ei moodusta Euroopa Liidus vaid riikidevahelisi koalitsioone, vaid inimeste ühendust." Ideaalne Euroopa Liit on Euroopa rahvaste ühendus, kus kõigil on oma kultuur ning ajalugu, mida nähakse omavahelises koostöös tähtsa väärtuse mitte probleemina.

IGOR GRÄZIN (REFORMIERAKOND)

 Ma ei näe ainsatki põhjust selleks, et minu poolt mitte hääletada... noh, pilt pole ilus ja muidu on kah elus jamasid olnud, aga mittte poliitilisi.

Ma võtan valimisi surmtõsiselt, kuna olen kaks korda jäänud teiseks: pärast Toomas Savi ja siis Kristiina järel. Oleks aeg ka võita... Savi kuulus fraas on see, et hõbemedaleid ei võideta, nad on vaid kulla kaotused.

Endast niipalju.

1. Olen õpetanud ja advokaadina praktiseerinud Euroopa äriõigust, tuntumad lood on ajakirjanik Tammeri kaitse Strasbourgis, raha kättesaamine Paldiskile, mille kreeka linnavõim oli välja petnud, Kunda tsemenditehase kaitse konkurentsiseaduse rikkumise asjus ja Kärdla lennukatastroofis kaitsesin pilooti Euroopa õhuõiguse alusel.

2. Kaks aastat olin NSV Liidu rahvasaadik ja Ülemnõukogu liige nii, et Eesti iseseisvus sai Moskvas tunnustatud. Sealt kogemus töötada koos enam kui 80 rahvuse, 7 usundi ja 5 tähestikuga rahvaste esindajatega. Miskit lähedastki pole EV hiljem Venemaalt saanud.

3. 10 aastat töötasin USA s ja Inglismaal professorina, 6 aastat Moskvas teadurina. Räägin vabalt kahte võõrkeelt, nii eesti kui ka inglise.

4. Tean, mis on EL otsustav viga, nimelt riigikapitalism, mis on sama halb kui sotsialism. Vt Eesti Energia hindu ja kvaliteeti. Rohkem polegi vaja. Ja see on kogu Euroopa probleem.

5. Hmm. Mul on palju vastaseid, aga vähe isiklikke vaenlasi, sest poliitine vastasseis ei tähenda vihavaenu. Ülim seadus on Armastus, ütles juba Jeesus. Aamen.  

JOERI WIERSMA (ÜKSIKKANDIDAAT)

Kas  tahad teada, kuhu läheb Sinu raha? Vali Whistleblowers Party (eesti keeles Vilepuhujate Partei) kandidaat Joeri Wiersma, number 188

Whistleblowing (eesti keeles vilepuhumine) on kuum teema. President Obama on mures, kuna Edward Snowden  on paljastanud Ameerika Riikliku Julgeolekuagentuuri (NSA) saladused. Julian Assange on pööranud maailma pahupidi oma Wikileaks’i paljastusega. See on jäämäe tipp. Valides vilepuhujad, saad teada, mis maailmas toimub.  Samuti saad ise aidata kaasa parema maailma loomisele,  olles vilepuhuja ning edastades meile valgustkartvat infot, mida me uurime ning avalikustame. Need ongi lühidalt tüüpilised vilepuhujate tegevused maailmas.

Koos vilepuhumine

European Whistleblowers Party (EWP) / Euroopa Vilepuhujate Partei (EVP) valimisprogramm 2014-2019 täidetakse valijate osavõtul ning kaasabil. EVP töötab selle nimel, et paljastada avalike vahendite väärkasutused ja võtta tarvitusele meetmed selle lõpetamiseks. Samuti on vilepuhujate missiooniks rahva otsestest vajadustest lähtuva avaliku raha kasutamise kindlustamine.

Rahva tahe

Euroopas tuleb otsuste tegemisel lähtuda rahva tahtest. Vilepuhujate kandidaat soovib esindada Euroopa Parlamendis Teid ning kõiki vilepuhujaid.  Ta soovib helistada Teie nimel Euroopa Parlamendis kella, olla Teie hääleks Teie jaoks oluliste otsuste tegemisel.

www.joeriwiersma.ee                           www.europeanwhistleblowersparty.eu

info@joeriwiersma.ee                           info@europeanwhistleblowersparty.eu

Võtmesõnad

-       Soovime teha lõpu avaliku raha väärkasutusele.

-       Soovime vähendada bürokraatiat: reeglid on selleks, et teenida rahvast, mitte vastupidi.

-       Meie märksõnadeks on läbipaistvus, ausus ja usaldusväärsus.

Joeri Wiersma,

Euroopa Vilepuhujate Partei (EVP) esimees

EP 2014 valimiste  kandidaat No.188

VILJA SAVISAAR-TOOMAST (EESTI REFORMIERAKOND)

Hea valija Sina otsustad, kes esindavad Eestit aastatel 2014-2019 Euroopa Parlamendis.

Soovitan Sul valida mind üheks Eesti saadikuks ning selgitan lähemalt, miks.

1. Tänaseks olen esindanud Eestit Euroopa Parlamendis viis aastat. Oma isikliku kogemuse ja mitmete kolleegide hinnangute alusel julgen öelda, et Euroopa Parlamendi töösse sisseelamine võtab reeglina poolteist aastat aega. Seega oleks mõistlik toetada kogenud parlamendiliikmeid, et nad saaksid jätkata Brüsselis ja Strasbourgis oma poolelijäänud töödega.

2. Kuulun Euroopa Parlamendis ALDE fraktsiooni, mis on tänases parlamendis suuruselt kolmas jõud ning tihti otsustavaks kaalukeeleks.

3. Töötan Euroopa Parlamendis Transpordi- ja Turismikomisjonis ning Regionaalarengukomisjonis. Mõlemad komisjonid on väga töömahukad ja võtavad vastu praktilisi otsuseid, mis mõjutavad Eesti inimeste igapäevaelu. Seetõttu soovin jätkata oma senist tööd neis komisjonides.

4. Mulle on usaldatud seisukoha kujundamine kolmele seaduseelnõule kogu parlamendi nimel ning 12-le eelnõule ALDE fraktsiooni poolt. Samaväärset panust pole ette näidata ühelgi teisel Eestist valitud saadikul.

Millega olen Euroopa Parlamendis töötanud:

-       Kõik bussi, rongi või lennukiga reisijad soovivad, et nende õigused oleks kaitstud, kui reis ei kulge nii nagu planeeritud. Uute määrustega täpsustasime ja ühtlustasime reegleid ning nõudeid kõigi transpordiliikide osas, et ükski reisija ei peaks asjatult kannatama ja et nende õigused oleks tagatud.

-       Meie selge eesmärk on muuta Euroopa teed ohutumaks ja vähendada surmaga lõppevate õnnetuste arvu. Neid on võimalik vähendada tagades, et teedel liiklevad tehniliselt korras mootorsõidukid. Selleks kehtestasime mootorsõidukitele kõikjal Euroopa Liidus sarnased tehnilised nõuded ja informatsioon nii  mootorsõiduki omaniku kui ka sõiduki tehnilise seisukorra kohta peab olema kättesaadav kõigis liikmesriikides.

-       Üks minu prioriteetidest on Läänemere kaitse. Tegemist on väga keerulise, tundliku ja erilise ökosüsteemiga, mida ohustab laevakütusest pärinev saaste. Võtsime vastu eelnõud mis täpsustavad, kuidas mõõta laevakütuste kahjulike ainete emissioone ning tegime ettepanekuid uue põlvkonna biokütuste ja veeldatud maagaasi kasutusele võtmiseks.

-       Väga mahukas ja oluline tegevusvaldkond on Euroopa raha kasutamise analüüs liikmesriikides. Pöörasime eriti tähelepanu finantsvahenditele, mis on eraldatud tööpuuduse vähendamiseks ja majandusraskustest väljatulekuks. Saadud andmete põhjal koostasin Euroopa Komisjonile ettepanekud, kuidas programme paremini rakendada, et meie ühist raha ei kulutataks asjatult.

-       Olen aktiivselt töötanud kiirraudteele Rail Baltic kogu Euroopa Parlamendi toetuse saamise nimel ning saavutanud ka edu. Lõime infrastruktuuri objektide rahastamiseks Euroopa Ühendamise Rahastu, kust finantseeritakse ka Rail Balticu ehitust.

Juhtimis- ja otsustusprotsessid Euroopa Liidus on aeglased, läbipaistmatud ja kohmakad. ELi kodanikel on õigus teada, kuidas neid valitsetakse, kes tegelikult vastutab Euroopa Liidu toimimise eest ning kellelt ses osas aru nõuda.

Lahendusena sellele probleemile näen Euroopa Liidu toimimise aluslepingu uuendamist, mille nimel luban Euroopa Parlamendis järgmistel aastatel töötada. Oleksin väga rahul, kui uus leping kirjutataks alla 2018. aastal, mil Eesti on Euroopa Liidu eesistujamaa ja läheks ajalukku Tallinna Lepingu nime all.

Vilja Savisaar-Toomast

Eesti Reformierakond