Minu
Euroopa
Sündmused Ukrainas
ja Venemaa administratsiooni agressiivsus oma naabrite suhtes on muutnud eurooplaste
arusaamu julgeolekust. Üha enam vaadatakse Euroopa Liitu kui julgeoleku
tagajat. Kindlasti ärgitab praegune olukord läbi analüüsima liidu ühiseid
poliitikaid ja nende efektiivsust.
Viimase aja
tänuväärseim initsiatiiv on tulnud Poola peaminister Donald Tuskilt.
Energiasõltumatusest (Venemaast) on Euroopas palju ja pikalt räägitud. Arutelud
on aga takerdunud mõne liikmesriigi erahuvide taha. Tusk on arvamusel, et Euroopa
Liit peaks ühiselt pidama energiahinna ja -tarne läbirääkimisi ning andma
suurema otsustuspädevuse Euroopa Komisjonile. Samuti sisaldab ettepanek
riikidevahelist solidaarsust tõrgete korral ning nõuetele vastava infrastruktuuri
arendamist.
Nn energialiidu
loomise idee aga näitlikustab ehedalt Euroopa Liidu praeguse otsustusmehhanismi
vildakust, kus liikmesriikide erahuvid ja mõjukas majanduslobi kaaluvad üles 28
ühishuvi. Sellistel puhkudel ohverdatakse sageli peale ühiste eesmärkide ka
väiksemate liikmesriikide soovid, kahtlused ja mured.
Maailm on muutunud
ja koos sellega probleemid, millega igapäevaselt silmitsi seisame. Oma
olemuselt on probleemid muutud üha enam piiriüleseks ning nende lahendamine
eeldab riikidevahelist koostööd. Seda koostööd oleks aga eelnevalt mõistlik
läbi mõelda ning tagada võimalikult paljude osapoolte kaasatus.
Öeldakse, et ravida
tuleb haiguse põhjuseid, mitte sümptomeid. Antud juhul on siis põhjuseks
Euroopa Liidu toimise alused. Isiklikult leian, et 28 riigi hulgas konsensuse
otsimine, ja selle mitteleidmisega kaasnevate suurte riikide erahuvide
prevalveerimine, on oma aja ära elanud. Selle asemele tuleb meil rajada tõeline
poliitiline liit, mille eesotsas on tugev Euroopa Komisjon.
Usun ise ja
seetõttu julgen ka välja pakkuda föderaalset mudelit, kus ühelt poolt on
tagatud ühishuvi ja otsustamise efektiivsus, teisalt aga just nende samade
otsuste tegemine õigel tasandil. Leian, et liidu huvides on suurendada Euroopa
Komisjoni pädevusi ning viimane peaks muutuma tõeliseks Euroopa Liidu
valitsuseks.
Komisjoni
tasakaalustavaks pooleks on ühelt poolt kodanike esinduskoda - Euroopa
Parlament - ning teiselt liikmesriikide valitsused. Olen arvamusel, et
tulevikus peaksime rääkima kahekojalisest Euroopa Parlamendist, kus siis ühe
valivad kodanikud vabade valimiste teel, teises on aga esindatud liikmesriigid.
Niiviisi oleks omakorda ka tasakaalus kodanike ja valitsuste eesmärgid.
Loomulikult ei
juhtu midagi üleöö. Järgmise viie aasta jooksul võiksime aga suuta muuta
mõttemalli, et Euroopa on miskit kauget ja ei puutu kuidagi meisse. See oleks
hea algus põhimõttelisteks muutusteks, millega tagaksime tõelise ühishuvi ja ei
jätaks väikeriike isolatsiooni. Häid mõtteid ja jõudu meile selleks!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar