AIVAR SÕERD (REFORMIERAKOND)

Kandidaat nr 163

Euroopa Liidu eduloo peavad kujundama pühendunud ja oma valdkonnas pädevad tegijad.

Minu aastatepikkune töökogemus on majanduse, rahanduse ja maksupoliitika valdkonnas. Otseselt olen EL otsustusprotsessi panustanud rahandusministrina aastatel 2005-2007 kui osalesin Euroopa majandus- ja rahandusministrite nõukogu ECOFIN töös.

Ei vaja ülekordamist, et Euroopa Liit mõjutab meie majandusedu, turvalisust ja vabadusi. Tuleviku Euroopa Liit peab olema rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline ja tugeva majandusega ühendus, kus kõigil on võimalus oma elujärge parandada.

Kuidas seda saavutada?

1.     Euroopa Liit peab pingutama selleks, et suurendada tootlikkust ja hoogustama seni habrast majanduskasvu. Selleks on vaja täielikult toimivat ühisturgu. Inimeste, kaupade, teenuste ja kapitali vaba liikumine on väärtused, mille eest tuleb seista. Täiendava tõuke majanduskasvule annab vabakaubanduslepete saavutamine USA ja teiste riikidega. Meie ettevõtetel peab olema võimalus ilma ülemääraste nõuete ja piiranguteta müüa kaupu ja osutada teenuseid ja osaleda ausas konkurentsis teiste liikmesriikide turgudel.

2.     Tugevama majandus- ja rahandusliidu saavutamiseks on viimastel aastatel kokku lepitud rangemad eelarvereeglid ja kontrollimehhanismid nende reeglite täitmiseks. Eelseisvatel aastatel on aga vaja kokkulepitu ka ellu rakendada ja tagada, et kõik liikmesriigid täidaksid neile võetud kohustusi. Otsustavalt tuleb vastu seista ühisvõla tekitamise katsetele ja finantsvastutuse hajumisele.

3.      Euroopa Liidu eelarve peab edendama konkurentsivõimet, toetama struktuurseid reforme ja suunama enam vahendeid piiriülesteks investeeringuteks ning panustama enam innovatsioonile ja tulevikku suunatud sektoritele. Meie huvi on paremad transpordiühendused Euroopaga.

4.     Euroopa jõukuse kasvulavaks on väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted. Tuleb hõlbustada nende ligipääsu rahastamisele ja tagada võrdsed võimalused, vähendades bürokraatiat ja ülereguleerimist.

5.     Euroopa Liidu maksuregulatsioonid, eelkõige käibemaksuregulatsioon  vajab kaasajastamist vastavalt tänapäeva teenuste- ja tehnoloogiapõhise majanduse nõuetele. Maksuregulatsioonid tuleb muuta ettevõtjasõbralikumaks ja majanduskasvu toetavamaks.

Need on eesmärgid  ja põhimõtted, mida pean tähtsaks, valik on teie.

ARTO AAS (REFORMIERAKOND

Arto Aas

Reformierakonna kandidaat nr 165

Vaba ja jõukas Euroopa!

Minu soov on panna Euroopa Liit paremini tööle, et kindlustada meie sissetulekute kasv, vabadused ja julgeolek. Olen Euroopa Liidu nelja põhivabaduse veendunud toetaja. Inimeste, kaupade, teenuste ja kapitali vaba liikumine on väärtus, mille nimel tuleb väsimatult võidelda.
Ma usun miljoneid töökohti loonud Euroopa ühisturu edusse. Üle 500 miljoni tarbijaga ühine majandusruum on Eesti ettevõtjatele kõige olulisem eksporditurg. Seepärast peame tugevdama ühisturgu energeetika, finantsteenuste, transpordi ja tervishoiu valdkonnas. Eriti oluliseks pean hästi toimiva teenuste ja digitaalse ühisturu saavutamist.
Me usun vabasse konkurentsi ja kaubandustõkete eemaldamisse. Peame jätkama võitlust protektsionismi, riiklike subsiidiumide ja valitsuse liigse sekkumise vastu. Toetan Euroopa Liidu ja USA vabakaubanduslepingu sõlmimist, mis turgutab Euroopa majandust aastas enam kui 100 miljardi euroga.
Viimaste nädalate sündmused Ukrainas tõestavad, et julgeolekusse tuleb panustada pidevalt ja aktiivselt. Euroopa Liit ja tema ühine julgeoleku- ja kaitsepoliitika on Eesti omariikluse oluline alustala. Toetan Euroopa Liidu ja NATO tihedat partnerlust. Tugev transatlantiline koostöö suurendab oluliselt Eesti julgeolekut. Eesti kaitsekulutused tuleb hoida kindlalt kahe protsendi tasemel sisemajanduse kogutoodangust.
Me peame ka Euroopa tasandil tegelema demograafiliste väljakutsetega. Soovin senisest rohkem Euroopa Liidu vahendeid kasutada lasteaedade ehitamiseks, lastehoiuteenuste  arendamiseks ning töö- ja pereelu ühildamiseks. Terve ja kasvav rahvas kindlustab eestluse säilimise.

OLGA SÕTNIK (ÜKSIKKANDIDAAT)

Olga Sõtnik

www.olga.ee

kandidaat nr 179

Olen veendunud, et nii nagu Eesti inimesed, peavad ka kandidaadid ja valitud saadikud olema võimalikult mitmekülgse taustaga – erinevast soost, rahvusest ja vanusest ja ka erinevate poliitiliste vaadetega. Noore kuid kogenud poliitiku- ja liberaalina leian, et Eesti ja Euroopa Liit peavad palju rohkem tähelepanu pöörama inimeste individuaalsetele valikutele, väärtustama mitmekülgsust ja austama vabaturumajanduse põhimõtteid. Osutudes valituks liitun ALDE ehk Euroopa Liberaalide ja Demokraatide Allianssi fraktsiooniga.

Euroopa Parlamendis hakkan tegelema järgmiste teemadega.

1. Kõik me peame olema seaduste ja riigi ees võrdsed ja meil peavad olema võrdsed võimalused, õigused ja kohtusused. Kahjuks see reaalses elus tihti nii ei ole. Igapäevaselt kogevad paljud meist ebavõrdset kohtlemist. Näiteks saavad naised kolmandiku võrra vähem palka kui mehed ja on alaesindatud nii poliitikas kui ka äris. Samas on meeste eluiga lühem ning poisid langevad tihedamini haridussüsteemist välja. Samuti kogevad ebavõrdusust erinevad vähemused – rahvus- ja, keelevähemused, LGBT ja puuetega inimesed. Euroopa Parlamendi saadikuna saan ma suuremad võimalused tegutsemaks eesmärgil, et Eesti ühiskond muutuks tolerantsemaks ja inklusiivsemaks kõikide vähemuste suhtes.

2. Oleme harjunud, et inimeste, kaupade, teenuste ja kapitali vaba liikumine Euroopas on loomulik osa meie elust. Peame neid põhivabadusi väärtustama ja hoidma. Euroopa konkurentsivõime tõstmiseks ning uute investeeringute meelitamiseks peame ühtse turu põhimõtteid veelgi laiendama tervishoius, digitaalmajanduses, energeetikas, transpordis, finantssektoris jne.

Üheks teguriks, mis takistab hoogsamat majanduskasvu on kõrge töötuse määr. Erilist muret tekitab paljudes ELi riikides eriti kõrge noorte ja pikaajaliste töötute osakaal ühiskonnas. Noorte töötuse vähendamiseks tuleb viia ellu Noorte Garantii – ehk üleeuroopaline finantsinstrument selle spetsiifilise töötuseliigi vähendamiseks. Samuti tuleb toetada väike- ja keskmisi ettevõtteid, sest just nemad loovad uusi töökohti ja vajavad tõhusaid ning lihtsaid finantsinstrumente oma tegevuse arendamiseks. Euroopa peab saama kohaks, kust tulevad kõige innovaatilisemad ja ägedamad idufirmad.

3. E-Eesti on tänu tublidele ja pühendunud ettevõtetele, toetavale avalikule sektorile ja julgetele visionääridele saanud tugevaks rahvusvaheliseks brändiks. Meil on olemas kogemused ja kompetents e-riigi, piiriüleste e-teenuste ja küberkaitse valdkonnas ehk meil on olemas kõik eeldused, et saada e-Euroopa eestvedajaks. Koos ELga peame tagama kõikidele eurooplastele juurdepääsu kiirele internetile ning looma tõelise ühisturu telekommunikatsiooni sektoris.

Euroopa Parlamendis hakkan seisma selle eest, et igaüks omaks kontrolli oma andmete privaatsuse üle, et oleks tagatud sõna-, väljendus- ja infovabadus ning et EL kaitseks võrgu neutraalsuse põhimõtteid. Inimeste massiline jälgimine ja kõnede pealtkuulamine peab olema keelatud. EL peab jõuliselt kaitsma oma kodanike õigusi suhtluses suurte korporatsioonidega. 

SVEN SILDNIK (EESTI ISESEISVUSPARTEI)

Sven Sildnik/(:)kivisildnik, Eesti Iseseisvuspartei

Teeme lihtsalt:

1. Mis see roojane EL üldse on?

2. Miks me sinna neetud ELi läksime?

3. Ja kõige tähtsam, mida me sest kuritegelikust EList lõpuks saime?

1. EL on surmalõks, mille olemuseks on totaalne ebavõrdsus ja sellest tulenev masside õigusetu olukord, rõhumine ja mandumine. EL esindab 2% isikuid, kelle käes on 98% maailma rahast ja kes lömastavad 98% kehvikuid - nende vaekeste hulka kuuluvad paraku nii eesti rahvas, kui sina ja mina.

EL on hävitanud meie majanduse, meil pole enam töökohti, pole kindlust homse päeva ees, rahvas sureb välja ja jookseb laiali. Uhked kiirteed olukorda ei muuda. Majandusliku kaose kõrval juurutatakse loomastumist, väärastumist ja lauslollust a la tee sooneutraalseid kükke, küll siis elu edeneb.

Kärarikkad asendustegevused  tekitavad segadust: naiste ja meeste palgalõhega võideldakse viimase veretilani aga õpetaja ja pankuri miljardikordset sissetulekute lõhet ei näe keegi.

2. Me läksime kõigile seadustele, tervele mõistusele ja väärikusele sülitades ELi võõrast heast elust osa saama. Sellest kraba kust saad loogikast lähtudes võiksime me ühineda kas Venemaa, Babüloonia  või Põhja Koreaga, vahet pole, kui aga on kasulik, kui saab nodi kokku ajada. Üldise kasu nimel ühineme hetkel ka Kesk Aafrikaga, ehkki Afganistaniga ühinemisest saime ainult verise koonu.

3. Kes saab sellest roojasest liidust kasu? Kasu saab ainult kamp korrumpeerunud kriminaale. Kuritegelik eliit elab iga võimu ajal hästi, selleks pole meil mingit ELi vaja. Lihtne mats sai aga kepi ja kerjakoti ning otsib laiast ilmast endale musta ja rasket töö, mida keegi teine ei taha ning rabeleb julmas globaalkonkurentsis paari protsendi peenraha pärast.

Meil on nüüd maksudest vabastatud pangad ning julma maksukoorma all ägavad madalapalgalised allhankeorjad. Seda me saime. Pettus õnnestus.

Kui sa arvad nagu minagi, et me oleme kriminaalse petuskeemi poolt paljaks varastatud (tänu masside ahnusele ja eliidi reetlikkusele muidugi) ja et see ELi vargabande on vaja koos oma ESMide pikalt saata, siis oled sa leidnud õige tüübi.

Luban et kahjustan vaenlase struktuure, olen liiv ELi ebainimlikus masinvärgis ja teen kõik selleks, et Eesti Vabariigis taastada põhiseaduslik kord. kelle iseseisvus ei sobi, võib registreerida ennast minu isiklikuks orjaks ja alustada orjamist vabatahtlikest ülekannetest EIP arvele.

KRISTA MULENOK (ÜKSIKKANDIDAAT)

Krista Mulenok, üksikkandidaat nr 175

Olen üks meie seast, välja valitud sky plus ja talent.ee konkursi raames. Võtsin vastu väljakutse kandideerida Europarlamendi saadiku kohale, kuna tunnen, et kodanikuühiskonna  esindajana on mul võimalik anda panus uue Euroopa strateegia väljatöötamisse ja elluviimisesse, milleks soovin kaasata ka Eesti rahvast. Ikka selleks, et nii meie põlvkond kui ka tulevased põlvkonnad saakid rahus teha tööd, oleksid terved ja saaksid kõrge vanuseni nautida kvaliteetset elu.

Usun, et minu haridus- ja töökogemus teevad minust konkurentsivõimelise Europarlamendi saadiku kandidaadi.  Olen õigusteaduse ja majandusteaduste magister ning oman 12-st aastast juhtimiskogemust ettevõtluse ja julgeoleku vallas. Viimased kaks aastat olen juhtinud Eesti NATO Ühingut. Minu jaoks on ülim väärtus turvaline, korruptsioonivaba ja demokraatlik Eesti, kus kõikidel Eestimaa elanikel on hea elada. Olen täis julgust välja ütlema oma arvamust, esindama Eesti huve, olema  tahtejõuline, järjekindel ja koostöövalmis.

1. Euroopa Parlamendi saadikuna soovin tugevdada julgeoleku ja kaitsealast koostööd Euroopa Liidu ja NATO vahel. Kuigi Euroopa kollektiivse sõjalise kaitse eest vastutab NATO, saab EL senisest rohkem ära teha.  Arvestades, et enamus NATO liikmesriike kuuluvad ka Euroopa Liitu, on oluline suurendada kahe organisatsiooni koostööd, mis vähendaks ühtlasi võimaliku dubleerimise ohtu ja suurendaks mõlema organisatsiooni liikmete julgeolekut.  Soovin kasvatada Euroopa Liidu liikmesriikide kaitsevõimet. Alates 2012. aastast kuulub Eesti nende väheste riikide hulka, kelle kaitsekulutused on vähemalt 2% SKP-st. Selle suuna peaksid võtma ka kõik teised EL ja NATO riigid.

2. Olen arvamusel, et Eesti riigil on, mida  Euroopa Liidule pakkuda. 2018-ndal aastal oleme (Euroopa Nõukogu) eesistuja-riik. Minu eesmärgiks saadikuna on teha Eestist e-lahenduste ja küberkaitse võimekuse juhtriik Euroopas.

3. Pean oluliseks ka laste ja naiste õiguste ning võrdõiguslikkuse eest seismist. Kriisiolukorras on naised paremad läbirääkijad, sõjakoldes tulemuslikumad rahutegijad. Naistel on eriline vastutustunne ja oskus kuulata südame häält. Kahe lapse emana tean, millest räägin. Olen allkirjastanud Lapse Õiguste Manifesti, kuna soovin kaitsta laste õigusi ja tervist nii Euroopas kui kogu maailmas. Kahjuks ükski kahekümnest Euroopa Parlamendi alalisest komisjonist ei kanna praegu selgesõnalist vastutust laste valdkonna eest ning minu eesmärgiks saadikuna oleks kaasaaidata laste õiguste eest vastutava komisjoni loomisele. 

4. Muret tekitab noorte tervis. Näiteks Kaitseressursi Ameti 2013 aasta andmete põhjal olid Eestis 11 484-st noorest (sh 39 tütarlast) kaitseväeteenistuskõlbulikud vaid 34%, ajutiselt mittevastavaid oli 36% ning mittevastavaid 30%. Tuleb rakendada kõiki meetmeid, et noorte tervist Euroopas tulevikus parandada!

5. Vähim, mida ma europarlamendi saadikuna teha saaksin, on annetada oma esimene palk heategevuseks.

KRISTIINA OJULAND (ÜKSIKKANDIDAAT)

KRISTIINA OJULANDI EUROOPA PARLAMENDI VALIMISLUBADUSED JA SENI TEHTU (Lisainformatsioon: http://www.kristiinaojuland.ee/est/euroopa-parlament)

Veerandsaja aasta jooksul, mil olen olnud seotud välispoliitikaga, on minu töö mõtteks ja sisuks olnud Eesti julgeolek, selle tagamine ning Eesti huvide kaitse rahvusvahelisel areenil.

1.        Olen seisnud ACTA eelnõu vastu, sest ma ei toeta ühtegi eelnõud, mis võiks kujutada potentsiaalset ohtu inimõigustele ja kodanikuvabadusele Euroopa Liidus. ACTA eelnõu lükati Euroopa Parlamendis ka ülekaalukalt tagasi. Minu jaoks on internetivabadus inimõigus ja see tuleb kõigile tagada. Luban seista ka edaspidi selle eest, et internetivabadus ja –kättesaadavus oleks tagatud ning õiguslikud raamistikud ei takistaks inimestel interneti kasutamist. Internetiõigus inimõiguseks!

2.       Olen olnud ALDE fraktsiooni Euroopa ja Venemaa suhete eestkõneleja. Olen seisnud selle eest, et Euroopa Parlament võtaks vastu Magnitsky seaduse, mis on ühtlasi ainuke võimalus Kremlis koondunud süsteemi murda, et Venemaaga oleks võimalik teha strateegilist koostööd. USA poole pealt on mind selles aidanud suuresti senaator John McCain ning Venemaa poole pealt Mihhail Hodorkovsky. Selle aasta alguses võttis Euroopa Parlament konsensuslikult Magnitsky seaduse vastu, mis kehtestab sanktsioonid Magnitsky surmaga seotud isikutele. Täna, Ukraina sündmuste keeristel, on seesugused sanktsioonid Euroopa julgeoleku ohustajatele väga aktuaalsed ning teedrajavad, sest Eesti julgeolekuolukord on muutunud. 

3.       Eesti peab toetama inimõiguste kaitset ning kodanikuühiskonna arengut ka kolmandates riikides. Olen korraldanud Euroopa Parlamendi mandaadi jooksul igal aastal Tiibeti konverentsi, mis on keskendunud olukorrale Tiibetis ning Hiina agressiivsele poliitikale Tiibeti territooriumil. 

4.       Olen aidanud tuua ja tutvustada Eesti kunsti Brüsselis, et selle võlu ja sõnumid leviksid üle terve Euroopa. 2014. aasta sügisel aitasin korraldadada Euroopa Parlamendis suurejoonelise Eesti kunsti näituse, kus väljas oli Eesti kunstnike teoste paremik Enn Kunila kollektsioonist. Tagan, et ka edaspidi saab Eesti kultuur laiemat tutvustamist Euroopa pealinnas.

5.       Toetan noori ettevõtjaid ning tagan, et õpilasfirmad saaksid tulla oma toodangut ning tegevus tutvustama ka Brüsselisse. Ettevõtlus peab olema suunatud rahvusvahelisele turule, seetõttu on oluline ka noorte tegevust sel suunal toetada. 

TOOMAS ALATALU (SOTSIAALDEMOKRAATLIK ERAKOND)

Europarlamendis lööb läbi kogemus

Seekordsed Euroopa parlamendi valimised on tegelikult üks suur  demokraatia pakkumine rahvale, sest valijate hääled konkreetsetele kandidaatidele reastavad nende järjestuse, mille alusel kas siis pääsetakse või ei pääseta parlamenti. Paraku ei võimendata seda võimalust piisavalt ja see on kummaline, sest eelmisest EP valimistest on tänaseks säilitatud (?) vaid erakonna kandidaatidele laekunud häälte koguarv ja partei tippude koostatud nimekirjad – see 1., too 2. jne, kuid pole teada kui palju iga kandidaat hääli sai. Rabav tagantjärgi tõdemus-saladus (ehk võinuks Brüsselis istuda hoopis keegi teine!?), mida ei päästa teadmine nende valimiste muutumisest protestivalimisteks, sest rahvas leidis lihtsa võtte taunimaks kinniste nimekirjade süsteemi – hääletati parteidele kinda heitnud Indrek Tarandi poolt, kes ka osutus valituks.

Sedapuhku on nimekirjad avalikud, ent ei reklaamita seda ega ka valimisi endid. Tulenevalt sellest, et endid riigieelarvesse sokutanud erakonnad kasutavad viimase kui sendi endi ja oma kandidaatide reklaamimiseks meedias ja internetis, moosimiseks tänavail, mis teadu tähendab vaid teadaoleva võrgustiku ja niigi tagatud  toetajate valimisteeelset ülesturgutamist. Paraku on senistel EP valimistel (2004, 2009) osalejaid olnud napp kolmandik elanikkonnast ehk siis absoluutne enamus pole valimas käinudki ja eesmärk peaks ikkagi olema nende kaasamine. Kasvõi neutraalse plakatiga „Tulge valima 25. mail!“ Aga neid pole ja kuna kogu Euroopa Liidus toimuvad EP valimised üheaegselt, siis võib juhtumisi Eestisse saatunud EL kodanike-valijate hämmingut mõista – Eestis nagu ei valitakski!? Ehk siis – lgp. Toompea – teeks ehk EP valimistest ikkagi silmatorkava sündmuse!? Välireklaamiga!

Silmatorkavaid kandidaate igal juhul jagub ning pole juhus, et kandidaatide hulgas on sedapuhku rohkelt kogenud poliitikuid. Põhjus lihtne – EL elab jätkuva finants- ja majanduskriisi tingimustes, mis ohustab senist ebavõrdsust vanade ja uute liikmesmaade vahel veelgi süvendada, Venemaa agressiivsus on paljastanud senise naabruspoliitika möödalasud ja taas on päevakorral EL põhialuste täpsustamine. Neile ja teistele väljakutsetele tuleb ruttu ja professionaalselt vastata ning iga riik peab olema huvitatud sellest, et teda esindaksid europarlamendis teadmistega asjatundjad, kes on võimelised ka kompromisse tegema – aga just poliitikute mittevalmidus neiks on tihti paljud vajalikud asjad läbi kukutanud. 

Mida minult oodata? Et tunda end Euroopa Liidus veelgi kindlamalt, tuleb  Eesti põllumeest kohelda võrdselt tema ametikaaslastega vanades liikmesmaades. Kuna oleme kogu aeg teinud kõike, mida vaja ja meie maapiirkondade tühjaksjooksmine on reaalsus, tuleb viidatud segasel ajal sihipäraselt tegutseda ja saavutada põllumeeste põhjendamatu nöökimise lõpetamine. Laiemas laastus on see ka küsimus EL vanade liikmesmaade ja uute liikmesmaade ebavõrdsuse ületamisest, mida peabki alustama üksiksammudega. Tuleb ka maksimaalselt kasutada Läänes tekkinud murrangut suhtumises Ukraina rahvasse ja Venemaa ladvikusse – kui ikka rahvas tahab olla Euroopas, tuleb seda toetada. Ilmselt on „Süüria sõprade grupi“ jt. samasuguste kooskäimine edaspidigi vajalik, ent olgu olla ka „Ukraina sõprade grupp“, mille tegevuskava koostamisel tuleb just Ida-Euroopa riike ja rahvaid kuulata ja nende kogemusi arvestada. Ka selles, kuidas idapool demokraatiat edendada. Teisisõnu – Eesti nõu peab Europarlamendis kõlama. Minu trump poliitikuna on olnud seegi, et olen alati kavandatut selgitanud ja pärast tehtust ka kirjutanud. Sestap olen ka loosungiks valinud „Tahad Euroopast saada tulu – saada sinna Alatalu“. Sotsdem. Nr. 113. 

HARDO AASMÄE (EESTI ISESEISVUSPARTEI)

Kõigepealt vajab selgitamist, miks sõltumatute nimekiri on iseseisvuspartei katuse all?

Me õppisime Indrek Tarandi hiilgavast tulemusest eelmistel valimistel. See näitas, et suur hulk valijatest ei ole nõus nn riigi(parlamendi)parteide poolt hääletama. Tänaseks on see hulk juba ligikaudu pool valimisõiguslikest kodanikest. Meie oleme valik nendele valijatele. Paraku jäi Indrek Tarandil rohkem kui pooled hääled üle ja läksid tegelikult tagasi riigiparteidele. Nende liighäältega läksid Brüsselisse riigiparteide esindajad. Otsustasime, et valijate hääli ei tohi valimissüsteemi vääralt kasutada, nende tahet ei tohi moonutada ja valijate häältega tuleb säästlikult ringi käia. Seepärast ei lähe meile antud hääled kaotsi ja meie juhtlauseks on: “Sõltumatud kandidaadid ühinege!“ Lihtsam on asju ajada inimestega, kellel pole erakonna range kaelas.

Mina tegelen ainitiselt teemadega, mis on Euroopa parlamendi pädevuses.

1.    Üheks on kahtlemata Rail Baltica. Praeguseks väljapakutud trass otse üle Pärnu on ilmsete eurokorruptsiooni tunnustega. Valitud on kõige kallim variant, põhjendamatult suure reisikiirusega (240 km/t, piisab max 200 km/t), ulatuslike mullatööde ja maade võõrandamisega. Sellepärast tuleb Eestil ise  maksta 44% kuludest. Pealegi on väljapakutud variant ilmselgelt alusetuid Venemaa majanduspoliitilise huve arvestav. Nemad ei taha, et Rail Baltic läheks Tallinn-Tapa-Tartu-Valga koridori. Kus muide oleks üks rööpmepaar ka nn vene laiuse kasutusvõimalusega. Venemaa huvi on jätta selle raudtee majanduslik tasuvus ainitiselt nende meelevalda. Poliitikat tahetakse teha põhimõttel- annan kaupa, ei anna kaupa. Rail Baltica põhja-lõunasuunalised kaubavood läbi Taru ja Valga vähendaksid sõltuvust Venemaast. Samas elavdaksid Kesk- ja Kagu-Eesti. Julgeoleku kaalutlustel on mõistlik uuendada põhitrassi toetuseks Tallinn-Rapla-Türi-Viljandi raudtee, pikendusega Ruhja (Rujena) ja  Volmarisse (Valmiera). Varuraudteede kavandamine avaks tee ka Pärnu-Mõisaküla raudtee taastamisele.

2.    Venemaa kui agressori ohjeldamine. Euroopa Liit on majandus - poliitiline liit ja peaks jääma oma liistude juurde. Euroopa Liidus tuleb Venemaa ohjeldamiseks arestida kõik Gazpromi ja Rosnefti varad ja moodustada sellest Ukraina toetusfond, mis korvaks kahjusid, mida Ukraina on saanud seoses Krimmi annekteerimise ja Ukraina riigi varade konfiskeerimisega.

3.    Eesti suveräänsuse kaitsmine, ka sõprade eest. Euroopa Liidu tsentraliseerimine tooks kaasa Eesti ääremaastumise tervikuna. See on objektiivne seaduspärasus, mida pole võimalik muuta mingite hämarate selgituste, poliitiliste kokkulepete ja tasandusrahastusega. Praegu levivad ebamäärased jutud a´la rohkem Euroopat, võib eneses sisaldada tsentraliseerimise „Trooja hobust“.

Euroopa parlamendil ees seisab järgmise rahastusperioodi põllumajandustootjate toetusrahade küsimus. Meil tuleb võidelda iga hinna eest, et meie põllumehed saaksid lõppude –lõpuks  „vana euroopa“ põllumeestega samaväärset Euroopa Liidu tuge.

Hardo Aasmäe   

EMIL RUTIKU (EESTI ISESEISVUSPARTEI)

Emil Rutiku ühe pisikese Eesti küla külavanem. Olen andnud endale lubaduse. Teen kaasa ühe ringi EU parlamendis. 5 aastat. Rotatsioon on tähtis. Teen seda minu 8 aastase tütre jaoks. See annab mulle selle vastutuse tunde. Ma ei taha, et ta läheks sirgudes eestis ära, ainult selle pärast, et ta ei tunne siin end vajalikuna. Millal siis veel kui mitte nüüd. Olen 50 ja tarkust ja tahet küllaga. Tahan, et Euroopast tulevad meile Eesti eripära arvestavad seadused ja sätted. Et kodanike hääl jõuab sinna kus tehakse otsuseid, mis mõjutavad meie igapäeva toiminguid. Oluliseks pean ka seda, et on palju euroopalike eeskirjade eiramist Eestis. Olen kindlal veendumusel, et valitud peame seal Brüsselis koos toimetama Eesti hüvanguks. Euroopaliku mõtlemist on vaja tuua eestisse ja seda eelkõige inimeseks olemises ja inimese esile seadmises kõikides otsustes. Alati saadaval kõigile, sest olen kõikide kodanike teenistuses. Arukad otusesd annavad võimaluse kestlikule elule. Ja need otsused peavad olema inimese kesksed.

Me oleme teinud otsuse olla EUs. Teeme siis kõik selleks, et see annaks meile ka need euroopalikud hüved. Aga alati arvestame meie riigi eripära. 

Meelis teemad mis mulle korda lähevad.

1. Energeetika. Alustasin kodaniku algatusena www.eestiinimesed.eu  Kuulun tastuvenergia klubisse, toetan igati Lilleküla seltsi tegevust.
2. Põllumajandus.  Eesti peab jääma puhtaks maaks. Kasvatan ise erinevaid kultuure. Toit = Tervis. Ühistud maaelu tulevik. 
3. Tervishoid. Loodustarkus ja uus tehnoloogia peavad käima käsikäes. Teadlikuse tõstmine juba maast madalast.
4. Maavarad. Meie maavarad peavad teenima Eesti inimeste huve. Me saame jälle põlevkivi energeetikas maailma juhtivaks maaks. 
5. IT. Meie potentsiaal on kindlasti suurem. Innovatiivsus olgu toetatud. Lubamatu on intelekti väljavool.
6. Kodaniku ühiskond. Meie inimesed peavad ärkama. Kodaniku julgus, valjuhäälselt välja ütelda probleem ja seista selle lahenduse eest.

Need on eelistatud EU liitlased.

http://www.epp.eu/   Euroopa inimeste partei.

Minu väärtused 
- Austada inimõigusi, kodaniku õigusi
- Võrdsed võimalused kõigile 
- Töö kõigile 
- Austus riigi ja demokraatia vastu
- Õigusriik 
- Julgustada inimesi minna valima ja oma arvamust avaldama
- Olema keskkonda säästev 
- Rahva hääl poliitilises toimingus
- Korruptsiooni vastu 


Me loome väärtusi aga kas need väärtused ikka teenivad meid. 98% rikkusest kuulub 2%-le. Ja 2% rikkusest kuulub 98%-le. Masside omavahelist võitlust ellujäämise nimel selle 2% pärast nood 2% nimetavad "turumajanduseks" või "konkurentsiks". Inimesed peavad ikka ärkama.



Kui meile koguaeg taotakse pähe, et EU põhiväärtused on kaupade, teenuste ja inimeste vaba liikumine, siis ma ütlen see on väga halb, kui inimene pannakse samale tasemele kaupase ja teenustega. Inimese vabadus peab seisnema selles, et ta saab elada oma 
maal inimväärset elu.

Tänan usalduse eest.

Teie

Emil Rutiku

RANDEL LÄNTS (SOTSIAALDEMOKRAADID)

Minu Euroopa

Sündmused Ukrainas ja Venemaa administratsiooni agressiivsus oma naabrite suhtes on muutnud eurooplaste arusaamu julgeolekust. Üha enam vaadatakse Euroopa Liitu kui julgeoleku tagajat. Kindlasti ärgitab praegune olukord läbi analüüsima liidu ühiseid poliitikaid ja nende efektiivsust.

Viimase aja tänuväärseim initsiatiiv on tulnud Poola peaminister Donald Tuskilt. Energiasõltumatusest (Venemaast) on Euroopas palju ja pikalt räägitud. Arutelud on aga takerdunud mõne liikmesriigi erahuvide taha. Tusk on arvamusel, et Euroopa Liit peaks ühiselt pidama energiahinna ja -tarne läbirääkimisi ning andma suurema otsustuspädevuse Euroopa Komisjonile. Samuti sisaldab ettepanek riikidevahelist solidaarsust tõrgete korral ning nõuetele vastava infrastruktuuri arendamist.

Nn energialiidu loomise idee aga näitlikustab ehedalt Euroopa Liidu praeguse otsustusmehhanismi vildakust, kus liikmesriikide erahuvid ja mõjukas majanduslobi kaaluvad üles 28 ühishuvi. Sellistel puhkudel ohverdatakse sageli peale ühiste eesmärkide ka väiksemate liikmesriikide soovid, kahtlused ja mured.

Maailm on muutunud ja koos sellega probleemid, millega igapäevaselt silmitsi seisame. Oma olemuselt on probleemid muutud üha enam piiriüleseks ning nende lahendamine eeldab riikidevahelist koostööd. Seda koostööd oleks aga eelnevalt mõistlik läbi mõelda ning tagada võimalikult paljude osapoolte kaasatus.

Öeldakse, et ravida tuleb haiguse põhjuseid, mitte sümptomeid. Antud juhul on siis põhjuseks Euroopa Liidu toimise alused. Isiklikult leian, et 28 riigi hulgas konsensuse otsimine, ja selle mitteleidmisega kaasnevate suurte riikide erahuvide prevalveerimine, on oma aja ära elanud. Selle asemele tuleb meil rajada tõeline poliitiline liit, mille eesotsas on tugev Euroopa Komisjon.

Usun ise ja seetõttu julgen ka välja pakkuda föderaalset mudelit, kus ühelt poolt on tagatud ühishuvi ja otsustamise efektiivsus, teisalt aga just nende samade otsuste tegemine õigel tasandil. Leian, et liidu huvides on suurendada Euroopa Komisjoni pädevusi ning viimane peaks muutuma tõeliseks Euroopa Liidu valitsuseks.

Komisjoni tasakaalustavaks pooleks on ühelt poolt kodanike esinduskoda - Euroopa Parlament - ning teiselt liikmesriikide valitsused. Olen arvamusel, et tulevikus peaksime rääkima kahekojalisest Euroopa Parlamendist, kus siis ühe valivad kodanikud vabade valimiste teel, teises on aga esindatud liikmesriigid. Niiviisi oleks omakorda ka tasakaalus kodanike ja valitsuste eesmärgid.

Loomulikult ei juhtu midagi üleöö. Järgmise viie aasta jooksul võiksime aga suuta muuta mõttemalli, et Euroopa on miskit kauget ja ei puutu kuidagi meisse. See oleks hea algus põhimõttelisteks muutusteks, millega tagaksime tõelise ühishuvi ja ei jätaks väikeriike isolatsiooni. Häid mõtteid ja jõudu meile selleks!

LAINE RANDJÄRV (REFORMIERAKOND)

Saada Laine Randjärv Euroopalainele!

Hea lugeja, alustuseks on mul kinnitada, et Euroopa Parlamenti valituks osutudes asun ma Brüsselis ning Strasbourgis ka reaalselt tööle. Pean tähtsaks asjaolu, et Euroopa Parlamendis esindaksid Eestit inimesed, kes soovivad Eesti huvide eest seista ning kes selle nimel aktiivselt tööd teha tahavad. Mina tahan seda tööd teha!

Kindel on see, et minu kogemustepagasis leidub nii rahvusvahelise kui kohaliku tasandi poliitilise töö praktikat. Lisaks linnapea, kultuuriministri ning Riigikogu I aseesimehe ametitele olen teinud rahvusvahelisel parlamentaarsel tasandil koostööd Läänemereriikide parlamentaarse konverentsi Alalise Komitee (BSPC) presidendina ja Balti assamblee presidendina.

Euroopa Liidu väärtus

Eesti jaoks seisneb Euroopa Liitu kuulumisest ehk suurim väärtus julgeoleku tagamine meie riigis. See tähendab, et me ei ole oma väikese riigiga üksi, meil on sõbrad ja mõttekaaslased, kelle tugi annab paljudes valdkondades turvatunde. Eesti riik ja inimesed on vaieldamatult võitnud palju tänu eurotoetustele mitmetes valdkondades – nii põllumajanduses, turismi arendamises, taristute ja teede ehituses, aga ka erinevate koolitusprogrammide toetuste kaudu.

Mured Euroopa Liidus

Samas on vanas Euroopas säilinud palju bürokraatiat ning paberimäärimist - noor Eesti on aga ajaga kiiresti kaasas käinud. Meie e-vahendid on laialt levinud nii avalikus kui erasektoris. See on meile juba igapäevaseks töövahendiks muutunud kogemus, mida oskame Euroopas jagada. Olgu selleks mobiilne parkimine, e-õpe või e-riigis töö nii mugavaks teinud digiallkiri mis iganes dokumendil.

Üks suurimaid ühiskondlikke ja majanduslikke probleeme Euroopa Liidus on mu hinnangul tööpuudus noorte hulgas. Pean tähtsaks, et EL töötaks tõsiselt nende meetmete kallal, mis innustaksid noori tegelema ettevõtluse ja rakenduslike erialadega. Tuleviku Euroopa vajab järjest enam insenertehniliste erialade inimesi, ettevõtlikke ning majandusele tugevat alust loovaid inimesi.

Euroopa Liidu olevik ja tulevik - inimeste ühendus

Pean õigeks, et Euroopa Liit jääks rahvusriikide liiduks. Eesti riigi jaoks on ideaalne selline Euroopa Liit, mis ühendab autonoomseid, iseseisvaid riike, mis seadusandlikes diskussioonides arvestab rahvusriikide regionaalsete, kultuuriliste ja geopoliitiliste iseärasustega.

Pean tähtsaks suurte kogemustega poliitiku, Euroopa Liidu idee ühe autori, Jean Monnet ideed: "Me ei moodusta Euroopa Liidus vaid riikidevahelisi koalitsioone, vaid inimeste ühendust." Ideaalne Euroopa Liit on Euroopa rahvaste ühendus, kus kõigil on oma kultuur ning ajalugu, mida nähakse omavahelises koostöös tähtsa väärtuse mitte probleemina.

IGOR GRÄZIN (REFORMIERAKOND)

 Ma ei näe ainsatki põhjust selleks, et minu poolt mitte hääletada... noh, pilt pole ilus ja muidu on kah elus jamasid olnud, aga mittte poliitilisi.

Ma võtan valimisi surmtõsiselt, kuna olen kaks korda jäänud teiseks: pärast Toomas Savi ja siis Kristiina järel. Oleks aeg ka võita... Savi kuulus fraas on see, et hõbemedaleid ei võideta, nad on vaid kulla kaotused.

Endast niipalju.

1. Olen õpetanud ja advokaadina praktiseerinud Euroopa äriõigust, tuntumad lood on ajakirjanik Tammeri kaitse Strasbourgis, raha kättesaamine Paldiskile, mille kreeka linnavõim oli välja petnud, Kunda tsemenditehase kaitse konkurentsiseaduse rikkumise asjus ja Kärdla lennukatastroofis kaitsesin pilooti Euroopa õhuõiguse alusel.

2. Kaks aastat olin NSV Liidu rahvasaadik ja Ülemnõukogu liige nii, et Eesti iseseisvus sai Moskvas tunnustatud. Sealt kogemus töötada koos enam kui 80 rahvuse, 7 usundi ja 5 tähestikuga rahvaste esindajatega. Miskit lähedastki pole EV hiljem Venemaalt saanud.

3. 10 aastat töötasin USA s ja Inglismaal professorina, 6 aastat Moskvas teadurina. Räägin vabalt kahte võõrkeelt, nii eesti kui ka inglise.

4. Tean, mis on EL otsustav viga, nimelt riigikapitalism, mis on sama halb kui sotsialism. Vt Eesti Energia hindu ja kvaliteeti. Rohkem polegi vaja. Ja see on kogu Euroopa probleem.

5. Hmm. Mul on palju vastaseid, aga vähe isiklikke vaenlasi, sest poliitine vastasseis ei tähenda vihavaenu. Ülim seadus on Armastus, ütles juba Jeesus. Aamen.  

JOERI WIERSMA (ÜKSIKKANDIDAAT)

Kas  tahad teada, kuhu läheb Sinu raha? Vali Whistleblowers Party (eesti keeles Vilepuhujate Partei) kandidaat Joeri Wiersma, number 188

Whistleblowing (eesti keeles vilepuhumine) on kuum teema. President Obama on mures, kuna Edward Snowden  on paljastanud Ameerika Riikliku Julgeolekuagentuuri (NSA) saladused. Julian Assange on pööranud maailma pahupidi oma Wikileaks’i paljastusega. See on jäämäe tipp. Valides vilepuhujad, saad teada, mis maailmas toimub.  Samuti saad ise aidata kaasa parema maailma loomisele,  olles vilepuhuja ning edastades meile valgustkartvat infot, mida me uurime ning avalikustame. Need ongi lühidalt tüüpilised vilepuhujate tegevused maailmas.

Koos vilepuhumine

European Whistleblowers Party (EWP) / Euroopa Vilepuhujate Partei (EVP) valimisprogramm 2014-2019 täidetakse valijate osavõtul ning kaasabil. EVP töötab selle nimel, et paljastada avalike vahendite väärkasutused ja võtta tarvitusele meetmed selle lõpetamiseks. Samuti on vilepuhujate missiooniks rahva otsestest vajadustest lähtuva avaliku raha kasutamise kindlustamine.

Rahva tahe

Euroopas tuleb otsuste tegemisel lähtuda rahva tahtest. Vilepuhujate kandidaat soovib esindada Euroopa Parlamendis Teid ning kõiki vilepuhujaid.  Ta soovib helistada Teie nimel Euroopa Parlamendis kella, olla Teie hääleks Teie jaoks oluliste otsuste tegemisel.

www.joeriwiersma.ee                           www.europeanwhistleblowersparty.eu

info@joeriwiersma.ee                           info@europeanwhistleblowersparty.eu

Võtmesõnad

-       Soovime teha lõpu avaliku raha väärkasutusele.

-       Soovime vähendada bürokraatiat: reeglid on selleks, et teenida rahvast, mitte vastupidi.

-       Meie märksõnadeks on läbipaistvus, ausus ja usaldusväärsus.

Joeri Wiersma,

Euroopa Vilepuhujate Partei (EVP) esimees

EP 2014 valimiste  kandidaat No.188

VILJA SAVISAAR-TOOMAST (EESTI REFORMIERAKOND)

Hea valija Sina otsustad, kes esindavad Eestit aastatel 2014-2019 Euroopa Parlamendis.

Soovitan Sul valida mind üheks Eesti saadikuks ning selgitan lähemalt, miks.

1. Tänaseks olen esindanud Eestit Euroopa Parlamendis viis aastat. Oma isikliku kogemuse ja mitmete kolleegide hinnangute alusel julgen öelda, et Euroopa Parlamendi töösse sisseelamine võtab reeglina poolteist aastat aega. Seega oleks mõistlik toetada kogenud parlamendiliikmeid, et nad saaksid jätkata Brüsselis ja Strasbourgis oma poolelijäänud töödega.

2. Kuulun Euroopa Parlamendis ALDE fraktsiooni, mis on tänases parlamendis suuruselt kolmas jõud ning tihti otsustavaks kaalukeeleks.

3. Töötan Euroopa Parlamendis Transpordi- ja Turismikomisjonis ning Regionaalarengukomisjonis. Mõlemad komisjonid on väga töömahukad ja võtavad vastu praktilisi otsuseid, mis mõjutavad Eesti inimeste igapäevaelu. Seetõttu soovin jätkata oma senist tööd neis komisjonides.

4. Mulle on usaldatud seisukoha kujundamine kolmele seaduseelnõule kogu parlamendi nimel ning 12-le eelnõule ALDE fraktsiooni poolt. Samaväärset panust pole ette näidata ühelgi teisel Eestist valitud saadikul.

Millega olen Euroopa Parlamendis töötanud:

-       Kõik bussi, rongi või lennukiga reisijad soovivad, et nende õigused oleks kaitstud, kui reis ei kulge nii nagu planeeritud. Uute määrustega täpsustasime ja ühtlustasime reegleid ning nõudeid kõigi transpordiliikide osas, et ükski reisija ei peaks asjatult kannatama ja et nende õigused oleks tagatud.

-       Meie selge eesmärk on muuta Euroopa teed ohutumaks ja vähendada surmaga lõppevate õnnetuste arvu. Neid on võimalik vähendada tagades, et teedel liiklevad tehniliselt korras mootorsõidukid. Selleks kehtestasime mootorsõidukitele kõikjal Euroopa Liidus sarnased tehnilised nõuded ja informatsioon nii  mootorsõiduki omaniku kui ka sõiduki tehnilise seisukorra kohta peab olema kättesaadav kõigis liikmesriikides.

-       Üks minu prioriteetidest on Läänemere kaitse. Tegemist on väga keerulise, tundliku ja erilise ökosüsteemiga, mida ohustab laevakütusest pärinev saaste. Võtsime vastu eelnõud mis täpsustavad, kuidas mõõta laevakütuste kahjulike ainete emissioone ning tegime ettepanekuid uue põlvkonna biokütuste ja veeldatud maagaasi kasutusele võtmiseks.

-       Väga mahukas ja oluline tegevusvaldkond on Euroopa raha kasutamise analüüs liikmesriikides. Pöörasime eriti tähelepanu finantsvahenditele, mis on eraldatud tööpuuduse vähendamiseks ja majandusraskustest väljatulekuks. Saadud andmete põhjal koostasin Euroopa Komisjonile ettepanekud, kuidas programme paremini rakendada, et meie ühist raha ei kulutataks asjatult.

-       Olen aktiivselt töötanud kiirraudteele Rail Baltic kogu Euroopa Parlamendi toetuse saamise nimel ning saavutanud ka edu. Lõime infrastruktuuri objektide rahastamiseks Euroopa Ühendamise Rahastu, kust finantseeritakse ka Rail Balticu ehitust.

Juhtimis- ja otsustusprotsessid Euroopa Liidus on aeglased, läbipaistmatud ja kohmakad. ELi kodanikel on õigus teada, kuidas neid valitsetakse, kes tegelikult vastutab Euroopa Liidu toimimise eest ning kellelt ses osas aru nõuda.

Lahendusena sellele probleemile näen Euroopa Liidu toimimise aluslepingu uuendamist, mille nimel luban Euroopa Parlamendis järgmistel aastatel töötada. Oleksin väga rahul, kui uus leping kirjutataks alla 2018. aastal, mil Eesti on Euroopa Liidu eesistujamaa ja läheks ajalukku Tallinna Lepingu nime all.

Vilja Savisaar-Toomast

Eesti Reformierakond

TANEL TALVE (ÜKSIKKANDIDAAT)

Tanel Talve – Teie Teenistuses!

kandidaat nr 184

4T-strateegia

TOETUSFOND – Annan 10% oma eurosaadiku põhipalgast Sinu kätte tagasi, hea Eesti inimene! Raha jagatakse konkursi korras küla- seltsidele, laste huvitegevuseks – kõigeks selleks, mis Eesti elu edasi viiks! Kutsun fondi panustama ka teised europarlamendi saadikud.

TAGATOAVABA – Olen vaba Eesti kodanik, vaba poliitilisest survest ja sõltumatu erakondadest. Nii ei tee ma varjatud otsuseid, kõik on avatud ja läbipaistev.

TEIE TÕLK – Milline on eurosaadiku argipäev? Kuidas sünnivad otsused? Toon info selle kohta, kuidas Euroopa meie kõigi elu mõjutab, otse Sinu koju! Jätkan televisioonitööd ja näitan kuidas Eesti ametnikud meie inimeste eest Euroopas seisavad!

TAGASI KOJU - Võtame e-riigi lahendused kasutusele ka Euroopas! Vähemalt pooled europarlamendi istungid võiksid toimuda interneti teel. Kaugtöö võimaldaks Euroopal kokku hoida miljoneid eurosid. Selle raha eest saaks aidata 25 miljonit last, kes elavad täna Euroopas allpool vaesuspiiri.

ROMAN UBAKIVI (ÜKSIKKANDIDAAT)

Tere!

Minu nimi on Roman Ubakivi. Kandideerin Euroopa Parlamenti levitamaks rahvuslikke ideid ja leidmaks mõttekaaslasi, kellega luua rahvusliku maailmavaatega partei.

Elame muutuste ajajärgul, kus süsteemses kriisis on maailmakord, Euroopa ja Eesti. Nii nagu Pätsi ajalgi, võib täna Eestile saatuslikuks saada geopoliitilise orientatsiooni vale valik. Soome suguvennad on meile kätte näidanud õige tee, kuidas edukalt lahendada meile elutähtis Venemaa probleem. Ainuõige on valida orientatsioon tugevale Euroopa Liidule, sisuliselt Saksamaale.

Eesti eliit on aga taas "osanud " valida kaotaja poole - alates M.Laari esimesest valitsusest on meie geopoliitiliseks orientatsiooniks USA. Tänane Eesti välis- ja julgeolekupoliitika on arulagedalt rajatud bluffile - luulule, et USA on valmis riskima enesetapliku tuumasõjaga Venemaa vastu talle eluliselt tähtsusetu Eesti pärast, kelle olemasolust enamikel ameeriklastel isegi õrna aimu ei ole!

Koos eksliku geopoliitilise orientatsiooniga on Eesti eliit loomulikult pidanud ka omaks võtma USA neoliberalistliku, globalistliku ideoloogia ja poliitika, mille sihiks on unipolaarne maailmakord, kus täielikult domineerib rahvusvahelise finantsoligarhia ja suurkorporatsioonide tahe USA jõu läbi.

Globalismi paeluseks on kõigi rahvuste lammutamine, indiviidi n.ö.  "vabastamine" kõigist ühiskondlikeist sidemeist - perest, kodust, rahvusest, riigist, intellektist, kristlikust moraalist jne. Eestluse suretamisega, rahvusliku identiteedi hävitamisega ja šokipoliitikaga on meie eliit päris hästi hakkama saanud, mille eest talle ka raja tagant ohtrat kiitust ja tuge on pakutud.

Rahvuslastele on globalistid-neoliberaalid poliitilisteks vaenlasteks, sest meie veendumuse kohaselt on inimkonna edasikestmiseks ja edukaks arenguks hädavajalik maailma õitsev mitmekesisus - erinevate tsivilisatsioonide, kultuuride, rahvuste, rasside, riikide-jõukeskuste paljusus - multipolaarne maailmakord.

Seepärast on minu valimisloosungiks:  "Euroopa eurooplastele!"

Meie ülesandeks on kiireimas korras likvideerida maailmasõja-järgne katastroofiline olukord, kus kauaaegne maailma liider Euroopa on mandumas haleda vasalli rollis. Euroopa Liit peab saama geopoliitiliseks subjektiks, Rooma ja Karl Suure impeeriumi taoliseks, kes suudab kaitsta oma osariikide rahvuste huve ja Euroopa tsivilisatsiooni.

Rahvuslased on kindlalt vabakaubandustsooni loomise vastu USA-ga, sest see tähendaks praktiliselt pankrotis oleva USA majanduskatastroofi meie kaela veeretamist ning sotsiaalse turumajanduse ja keskklassi likvideerimist.

USA poolt initsieeritud geopoliitiline kokkupõrge Venemaaga Ukrainas võtab ilmselt psühholoogilise- ja majandussõja vormi. Euroopa Liit ei tohi mitte mingil juhul lasta end tõmmata majandussõtta Venemaaga, sest see lõppeks Euroopa Liidu lagunemisega.

Eesti inimesed!

Kindlustamaks inimkonna jätkusuutlikku mitmekesisust, on meie kõigi kohustus tagada  eestluse  kestmine läbi aegade. Meie sihiks ei ole kuldvasika kummardamine, vaid  vaimult  suureks saamine.

Eurooplastena  on meie aukohuseks Euroopa tsivilisatsiooni taaselustamine ning heanaaberlike ja vastastikku kasulike suhete kindlustamine teiste tsivilisatsioonide ja jõukeskustega: USA-ga, Venemaaga, Hiinaga, Indiaga jt. Meie missiooniks on taastada Euroopa  vaimne liidriroll  maailmas.

Valimishooaeg algab

Vähem kui kuu pärast lähevad eurooplased valimisurnide juurde otsustama, keda nad järgnevaks viieks aastaks Euroopa Parlamenti saadavad. Et meie lugejatel oleks võimalikult lihtne oma informeeritud valikut teha, avaldavad neli Ühinenud Ajalehtede maakonnalehte – Sakala, Virumaa Teataja, Järva Teataja ja Valgamaalane – igast nimekirjast ühe kandidaadiga intervjuu ja esitavad igale üksikkandidaadile kaks küsimust.
Selleks, et pakkuda kandidaatidele avaramat platvormi ja lugejatele rohkem teavet, oleme loonud ka selle blogi, kuhu iga kandidaat võib saata kuni 3000-tähemärgise postituse oma programmi ja põhimõtete selgitamiseks.
Kandidaatide tutvustusi ootame aadressil hans.vare@ajaleht.ee. Need avaldatakse blogis toimetamata kujul, just nii, nagu nad meile saabuvad.